Alguses on lapse voi noore inimese selg üsna pehme ja teda saab kergesti aidata normaalsesse asendisse tagasi. Skolioosi arenedes aga jääb selg üha enam kinni valesse asendisse ja selga ei saa enam täiesti sirgu ajada (Eesti Lihasehaigete Selts 1998). Poistel on suurem tõenäosus lapseliku või noorusliku skolioosi tekkeks, aga tüdrukutel on suur võimalus teismeeas tekkivaks skolioosiks (Wikipedia 2008). Skolioosi põhjused võivad olla: kaasasündinud lülide arenguhäired; neuro-muskulaarsed hädad (seljaaju vigastus, mitmesugused halvatusega kulgevad haigused); lülisamba traumad; lülikehade luulised kasvajad; kõige sagedamini esineb nn. idiopaatiline ehk iseenesest tekkinud skolioos, seega põhjus teadmata. Skolioosi voib veel tingida alajasemete erinev pikkus, alajäsemete liigeste jäikus või radikuliit (Teviseleht 2008). Osal juhtudest on seisundi põhjus tundmatu, osal kaasneb see muude seljahaigustega. Selja
kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA. 2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Aurignac'i kultuur Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime). 1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa. Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a. Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga. Kromanjoonlaste saabumisega kadusid Euroopast neandertallased (kromanjoonlased saabusid Euroopasse u. 40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi). Kiviaja arheoloogilised põhiperioodid: Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.) Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum:
Elastsete arterite meedia koosneb silelihasrakkude vahele jäävatest arvukatest akendunud elastsetest membraanidest Lihaselistes arterites koosneb meedia põhiliselt silelihasrakkudest ja vähesed elastsed kiud moodustavad kaks elastset membraani meedia välispindadel (sisemine ja välimine elastne membraan) Elastsed arterid: intima (mesoteel, subendoteliaalkiht), meedia, adventiitsia Muskulaarsed arterid – ka kolm kesta, kuigi peenemates arterites võivad olla õhukesed, subendoteliaalkiht puudub Intima ja meedia piiril sisemine elastne membraan VEENID Toovad verd südamesse, voolab süsihappegaasirikas veri Lihaselised veenid jagatakse suuruse alusel: Väikesteks veenideks Keskmisteks veenideks Suurteks veenideks – venoossed tüviharud, mis toovad vere südamesse
annaabi.ee 
