Ometi oli Rootsi pealinna muuseumi fondides tallel üks musket, mis korjati üles peale kuninga tapmist. Selle relva leidis lähikonnast kuninga isiklik sekretär, kes oli leiule lisanud ka omapoolsed kirjalikud seletused. Relv avastati 150 sammu kauguselt ja kuningast paremalt poolt, just samast kaitsekraavist, kus seisis ka kuningas. Uurijad tulid järeldusele, et isegi need 150 sammu olid tolle aja siledaraudsetele musketitele liialt kauge, ilmselt just seetõttu ei osutatud tollal leitud musketile tähelepanu. 1917. aastal panid uurijad aga tähele, et musket ei olnud mitte siledaraudne, vaid sisselõigatud soontega, mis võimaldavad lasta tunduvalt kaugemale ja mis peamine, ka täpsemini. Sellise relva kuul võis läbida ka mainitud 150 sammu. Jäljed Karl XII viibimisest Eestis. Karli ehk Rootsi Raudpea Eestis viibimisest (oktoobrist 1700 juunini 1701) jutustab hulk rahvamuistendeid. tänini on rahvasuus liikvel lood Rootsi sõjateedest, kuninga istutatud puudest ja
tükist ja liimitakse kokku. Toru liimitakse mootori külge ja täidetakse rohelise või musta püssirohuga. Selles-se torgatakse tillukesed augud ja "kraatritekitajate" süütenöörid pistetakse aukudesse. "Kraatritekitaja" klee-bitakse toru külge nii, et süütenöör jääks toru sisse. Raketi mootori külge kinnitatakse süütenöör ja lastakse rakett stardivardalt lendu. 6.2. KAHUR. Kahur on tulirelvaliik, mida kasutatakse juba 11 sajandist alates. Ta sarnaneb musketile, millesse pannakse laeng püssirohtu, kuul ja seejärel tulistatakse. Seda sorti kahureid peab pärast iga lasku puhastama, muidu võib toru tulistamise ajal ummistuda ja lõhkeda. Terrorist saab kahuri valmistamisega kergesti hakkama, kui tal on veidi raha ja kannatust. 6.2.1. HARILIK TORUKAHUR. Paksuseinalisest torust on igaüks võimeline lihtsa kahuri tegema. Ainsaks raskuseks on seest äärmiselt sileda toru leidmisega. See on hädavajalik, kuna vastasel korral võib mürsk
talle loojuva 434 päikese viimaste kiirte all näis põõsastara tagant vastu säravat musketitoru. D'Artagnanil oli terav silm ja taibukas mõistus. Ta sai aru, et musket ei olnud sinna tulnud üksi ja et see, kes teda kandis, ei olnud peitunud heki taha sõbralike kavatsustega. Nii otsustas ta jalgadele valu anda, kui ta tee teisel serval, kalju taga märkas teist musketitoru. See oli ilmselt lõks. Noormees heitis pilgu esimesele musketile ja märkas teatud rahutusega, et selle toru suunatakse temale. Kuid niipea kui ta nägi toru peatuvat, heitis ta pikali. Samal hetkel käis pauk ja vinguv kuul lendas üle tema pea. Aega ei olnud kaotada, ühe hüppega oli d'Artagnan 435 püsti ja samal hetkel paiskas teise musketi kuul üles kivid sellelt kohalt, kus ta teel oli lamanud. D'Artagnan ei kuulunud nende mõttetult vaprate inj. meste hulka, kes otsivad naeruväärset surma selleks, et nende kohta öeldaks: nad ei taganenud sammugi
annaabi.ee 
