Wilhelm van Delden, Schnewentz, Goulitz, Westhoff, Pindegras ja Karl-Gustav Iwanicki ning veel 130 kõrget ohvitseri. Vangi langes ka tsaari ihuarst Dr. Carbonari. Ainsa kindralina pääses kinnivõtmisest Boriss Seremetev, kellest Peeter I tegi järgmisel aastal oma vägede kindralfeldmarssali Fjodor Golovini kõrvale. Vangide koguarvuna on nimetatud 12 000. Peale selle said rootslased sõjasaagiks üle 230 Vene lipu, kõik 180 suurtükki ja rohkesti laskemoona, üle 20 000 musketi ja tsaari sõjakassa, milles oli 32 000 kuldrubla. Venelaste kaotused ei ole täpselt teada, aga Narva all võidelnud vägedest jõudis Novgorodi vähem kui 23 000 meest. Venelaste kogukaotused pidid seega olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. On nimetatud arvu 15 000, vene andmetel langes vähemalt 6000 sõdurit
laialdasemalt kasutama ja tehti ka selle jaoks sobivamaid relvi. Suuremaks leiutiseks sellel alal oli kahur, mida sai lasta sisse tungiva armee, kindluste, maabuvate laevade pihta ja ka meresõidukitel endil kasutada. Kuid see oli ikkagi suur metallist kolakas ning seda oli raske transportida. Kuigi püssirohi leiutati Hiinas, võttis Türgi selle 15.saj esimeste seal laialdasse kasutusse. 17.saj sai Türgi oma relvadele peale laialdasse kasutusse süütelukuga musketi. Kõige selle tõttu hakkasid need mitmesaja aastased lossid ja raudrüüd, kust raskemad kuulid läbi läksid oma aega ära elama. Nüüdki ei kaotanud ratsavägi oma tähtsust ja tekkid uut liiki laskurid ,,dragoonid" kes liikusid küll hobuse seljas, kui võitlesid jalad maa peal olles. Nad olid relvastatud karabiinide ja käsipüstolitega. 10 Tööstus ajastu
Teda ajendas soov vaenlased täielikult purustada. Karl XII huvitus matemaatikast ja teadustest, need huvialad tõid talle sõjapidamises kasu. Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks (www.academia.edu). 8 Karl XII Eestis viibimisest jutustavad hulk Eesti rahvamuistendeid (www.academia.edu). Kuningas Karl XII langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates, kas musketi kuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra sõjakäik lõppenud (Beazley 2002:252). Pilt 3: Rootsi kuningas Karl XII 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717- 1780) Maria Theresa sai troonipärijana Austria alade valitsejaks 1740. aastal. Ta oli sunnitud pidama pikki ja edukaid sõdu, et saada tagasi Sileesiat, mille Friedrich Suur oli Maria
Nüüd aga asugem jutustuse juurde. ESIMENE OSA I HÄRRA D'ARTAGNAN-ISA KOLM KINGITUST. 1625. aasta aprillikuu esimesel esmaspäeval näis Meung'i linnake, kus kunagi sündis «Roosiromaani» autor, olevat niisuguses mässutuhinas, nagu oleksid hugenotid seda teiseks La Rochelle'iks muutmas. Nähes naisi Grande-Rue suunas põgenemas ja lapsi uksekün-nistel karjumas, kiirustasid paljud linnakodanikud soomussärki selga tõmbama, haarasid oma pisut ebakindla enesetunde parandamiseks musketi või hellebardi ja ruttasid «Vabamöldri» kõrtsi poole, mille ees tungles minutist minutisse kasvav lärmakas ja uudishimulik rahvasumm. Noil aegadel olid paanikahood sagedased. Möödus vähe päevi, ilma et üks või teine linn poleks registreerinud mõnda taolist sündmust oma arhiivides. Senjöörid sõdisid üksteisega, kuningas oli sõjajalal kardinaliga, hispaanlased aga omakorda kuningaga. Peale nende varjatud või nähtavate, salajaste või avalike sõdade olid veel vargad,
annaabi.ee 
