Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu. Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester), ühine muusika kuulamine,
Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori
Muusikas esineb põhimõtteliselt kaks meetrumi liiki: kaheosaline ja kolmeosaline. Kaheosalises meetrumis vahelduvad rõhuline ja rõhutu osa. Meetrum määrab kindlaks ühe löögi pikkuse), määrata tempot ja eristada erinevaid rütmikombinatsioone (rütm on mitmesuguste helivältuste korrastatud järgnevus. Rütmi eeltingimuseks on aktsentide olemasolu), on nad valmis grupitööks, mis on esmaseks eelduseks ühisele musitseerimisele. 2 Meetrumi õpetamise võimalusi: meetrumit käia; meetrumit plaksutada; meetrumit vaheldumisi plaksutada, patsutada; pallimängud käest kätte andmine meetrumis jmt. Rütmi õpetamise võimalusi: rütmiline liikumine; kehapillil mängimine (plaksutamine, patsutamine, nipsutamine, trampimine); rütmipillidel mängimine; plaatpillidel mängimine jmt.
st. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng ning ka koorid ja osaliselt retsitatiivid järgivad prantsuse ooperite laadi, värvikad stseenid nõiakoopas ning meremeeste koor on aga iseloomulikud inglise lavamuus.le. 1.5. Instrumentaalmuus. areng baroki ajal Barokiajastu suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Monteverdi. Instrumentaalmuus. hõlmas barokiajastul lisaks salongilikule kodusele musitseerimisele (kammermuus.) ka orkestrimuus.t. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades, lossikirikus, õukonnateatrites, ooperimajades ja linnade teenistuses. Kõige tavalisemaks pilliansambliks kujunes barokktrio (trio tähendab kolme partiid, mitte 3 pilli), mille koosseisus oli kaks meloodiapilli ja basso continuo. Kaks meloodiapilli on sellises trios võrdse tähtsusega. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule
ainult kahel äärmisel keelel. Kui aga Jimmy tõmbas poognaga üle kõigi keelte, tulid võimendist ennekuulmatud helid. Pärast töötas Jimmy selle võtte välja ja kasutas seda korduvalt. 1966. aastal sai Jimmy'l stuudiomuusiku elust villand. Liiga palju tuli mängida "prahti". Mängida edasi plaatidele seda, mis on kellegi poolt ette kirjutatud, ei olnud talle enam vastuvõetav. Ja vaheldus sellele üksluisele musitseerimisele tuli samuti ansamblist Yardbirds. Omal ajal pakuti Page'ile seal kitarristi kohta, kuid ta soovitas sinna oma sõpra Jeff Becki. Ja nüüd, kui talle tehti ettepanek mängida Yardbirdsis ja mitte kitarri, vaid hoopis basskitarri, jäi ta otsekohe nõusse. Samal ajal kasvas ansamblis rahulolematus Jeff Beck'i enda vastu. Kaevati, et ta on kapriisne, auahne, umbusklik, kaebab tihti oma lapsepõlveõnnetusega saadud peavalude üle, ühel õhtul võis mängida suurepäraselt, teisel aga
Rütmipill trumm (enamasti väike tamburiinikujuline käsitrumm) levis alles 19. sajandi lõpupoolel. Ülemeelikus tujus lisati viisipillile saateks kõikvõimalikke naljapille, nagu näiteks luuavars, millega kraabiti tuhaga üleriputatud põrandat või vaadipõhja. Rütmi- ja mürapillina võis kasutada muidki abivahendeid: ahjuuksi, kausse, pudeleid jms. Rahvapärasele musitseerimisele eesti külas avaldas suurt mõju muusikaseltside asutamine 19. sajandi viimasel veerandil. Seltside juurde asutatud puhk- ja keelpilliorkestrid tutvustasid maarahvale uusi pille ning musitseerimisvorme. Eriti ärgitas see rahva seas ansamblimänguharrastust. Uute keelpillidega (kitarr, mandoliin jmt) tutvuti algul linnades. 11. Eesti rahvaviiside kogumine ja kasutamine 11.1 Huvi tekkimine rahvaluule vastu 19. sajandil tekkis Euroopas üldine huvi rahvaluule vastu
annaabi.ee 
