Nt Euroopa ja Lääs-mille erinevad osad erinevad üksteisest märkimisväärselt KULTUURIAREAAL ON TERRITOORIUM/PIIRKOND, KUS ÜHE KULTUURI ELEMENDID ON LEVINUD NING KUS MINGIT KULTUURI PRAKTISEERITAKSE (NT: RIIK, LINN, KÜLA). 43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide. kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades 45. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile)
veel suuremad kaenla all ja lõua all kõige suuremad talla all ja kõrvaaugus ja kuidas need kõdid veel kõdi kardavad minge ja katsuge ise Ilmar Trull Hiire pidu Pildid joonistanud Ilmar Trull Humoorikas luulekogu koos vahvate autori illustratsioonidega. Luulekogu on minu arvates mõeldud just eelkooliealistele lastele. Luuletused on lühikesed, tabavad ja hästi riimuvad. Sisaldab selliseid luuletusi nagu: Musitavad loomad, Säga, Hiirte pidu, Märts jne. Mitmekülgne Lehmatädi Olgu maal või olgu linnas Tädi Lehm on ikka hinnas. Meile tädi Lehm teeb jooki, Kärbestele maitsvat kooki. Aga vasikale tema, On ta oma armas ema. Robert Vaidlo Midli.Madli tilpamised Kunstiliselt kujundanid Piret Niinepuu-Kiik Lõbusad ja fantaasiaküllased jutud, mille peategelasteks on tüdruk nimega Midli-Madli ja väljamõeldud tegelane Tilpan, saabus kohale küppamise
pühendumist, tehes niimoodi heaks ema ootamatu hõivatuse uue lapsega tegelemisel. Uuringutes on leitud, et ühe pere laste suhtlemine ja üksteise mõjutamine on omanäoline ja ei põhine ainult rivaalitsemisel. Samamoodi, nagu esineb rivaalitsemist, esineb ka siirast kiindumust. 138 Alla kolmeaastased lapsed kallistavad ja musitavad oma väikesi õdesidvendi ja püüavad neid abistada. Nad samas ka narrivad ja kiusavad neid, kusjuures teisel eluaastal narrivad nooremad neid omakorda. Tihti, kui suhetes puudub tasakaal, tuleb ette, et üks laps (enamasti noorem) on sõbralik, samas kui teine (enamalt jaolt vanem) on agressiivsem. Noorimatel lastel arenevad kergesti kiindumussuhted oma vanematesse õdedesse ja vendadesse