Carlo (Napoli). Ecco perché lui ha deciso di vivere a Bologna e studiare la drammaturgia. Ora studia all´Alma Mater Studiorum Università di Bologna, studia discipline delle arti, della musica e dello spettacolo. Lui abita a Bologna, con il suo amico, uno studente di spettacolo. Nel tempo libero Francis lavora al teatro dell'università, lui scrive le canzoni per il suo gruppo musicale e si esibisce in spettacoli. Lui guadagna i soldi, poi li invia alla sua nonna. Lei compra il cibo e le medicine. Il suo colore preferito è l'azzurro. III. È una domenica mattina luminosa nella città Bologna. Caroline commina sulla strada. Lei guarda le case con i suoi grandi occhi azzurri. Quindi Caroline ama questa città. Bologna è la città delle gallerie. Inoltre è una città dinamica e storica
1 c-moll (1925) ; ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik G-duur ; Moment musicale fis-moll ; Põhja viis e-moll ; Skertso D-duur ; koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on Fantaasia g-moll ; Intermezzo Es-duur ; Allegretto D-duur; Kuuvalgel; kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 Männid; Lüüriline valss d-moll; Liblikas; klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis- - orkestrimuusika: Videvik; Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio"; Laulvad
Ette kanti stile reppresentativo maneeris (kujutlev). Teosel oli oratooriumi sünni juures sama suur roll kui Firense dramma in musical ooperi sünni juures. Tollane Rooma mõjukaim perekond oli Barberinide suguvõsa, kes sai linnas ka ooperi metseeniks. Kardinalid Antonio ja Francesco Barberini lasksid ehitada perekonna lossi ette suure ooperiteatri, mis mahutas üle 3000 vaataja. Balazzo Barberini teater avati 1632. a. Stefano Landi uue ooperiga "Püha Aleksius", Dramma musicale vaimulikul teemal. Tekst Giulio Rospigliosilt. Tegevus toimub 5. saj. Roomas. Stefano Landi (1587 Rooma - 1639 Rooma) Püha Aleksius Il Sant' Alessio Dramma musicale (Historia sacra) Libreto - Giulio Rospigliosi (hilisem paavst Clemens IX) Rooma 1631 (1632?) karnevaliaeg, Teatro Barberini Tegelased: Rooma Roma; sopran Euphemianus Eufemiano; bass v. tenor Adrasto Adrasto; tenor v. alt (kastraat) Püha Aleksius Il Sant'Alessio; sopran (kastraat) Curtio Curtio, paaz; sopran (kastraat)
3 B-duur (1945) · Keelpillikvartett nr. 4 d-moll (1953) · Neli pala (koost. 1954) 7 · Keelpillikvartett nr. 5 g-moll (1958-1959) · Allegro moderato G-duur (1960. aastad) Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) · Lüüriline pala nr. 1 E-duur (1915) · Lüüriline pala nr. 2 f-moll (1915) Viiulile ja klaverile · Réverie (1912, pole säilinud) · Canzonetta G-duur (1912) · Moment musicale fis-moll (1912) · Põhja viis e-moll (1912) · Skertso D-duur (1914) · Fantaasia g-moll (1916, klaverisaade orkestreeritud 1964) · Intermezzo Es-duur (1916) · Allegretto D-duur (1917) · Kuuvalgel (1918) · Berceuse (Hällilaul) e-moll (1920) · Õhtulaul Ges-duur (klaverivariant 1921, seade tsellole ja klaverile 1921, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957) · Viiulisonaat nr. 1 a-moll (1922) · Männid (1929)
2 On the decision of the Art Council of ERSO, the post of the chief conductor was given to Arvo Volmer in 1993. In October 1993 ERSO accomplished under the baton of its chief conductor ArvoVolmer a successful tour in Germany, which lasted for a month. 1 Sirp ja Vasar 14 Sept. 1984. 2 Kodumaa 26 Sept. 1990. The final concert was given in Münich. The orchestra took part in the international festival for symphony orchestras, Europa Musicale. The organisers of the festival expressed their thanks for the successful performance. The programmes included Dawn by Eller, Violin Concerto No. 2 by Tubin, Zeitraum by Tüür and the Third Symphony by Pärt. Radio Free Europe declared: I should like to place the final concerto into the category of the successful by the German standards. The choice of music was suitable and interesting, not too strenuous but also not too primitive
annaabi.ee 
