Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu · Sõjaratsu sõit · Asamalla lahing · Juhtumised põrgukatla juures · Muruneidude tants Elu oli olnud rahulik pikaaega (seitse suve segamata, seitse talve taotlemata). Olevi-, Sulevi- ja Alevipoeg olid ehitanud omale linnad, kuid siis kipus sõda kurnama. Kalevite poeg otsustas minna kuningale sõjast teatama ning siis kihutas sõtta. Endaga kaasas ta lahingusse inimesi Virumaalt, Kuressaarest, Soomemaalt kui ka teistelt saartelt. Siis kirjeldati milline Kalevite hobu välja näeb kallis ja uhke ning kui kena oli Kalevipoeg, kes selle ratsu peal sõitis ning
Referaat Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Kalevipoeg. Seitsmeteistkümnes lugu Seitsmeteistkümnes lugu räägib sõjaratsu sõidust, Assamalla lahingust, juhtumistest põrgukatla juures ja muruneidude tantsust. Sõjaratsu sõit Kalevite pojal oli ratsu, kelle seljas ta ratsutas sõjakära kustutama. Ta võttis kaasa 50 kannupoissi Virumaalt, 60 Kuressaarest, 70 Soomemaalt ja veel teisi saarelasi. Kalevite hobu oli kallis: hõbepäitsed paistsid peast, kuldkangid valjastest, taalervööd saba tagant ja kudruskeed olid ümber keha. Kes Kalevipoega ratsul sõtta sõitvat nägi, see lausus: ,,Seep see poissi paistab palju, seep see meesi maksab kallist
Ööseks jäid nad kapsalehtede alla kust suur tüdruk nad põlle pani ning saades teada, et tegemist tarkuste saajatega, viis nad tagasi laeva(246-248). Jõuti maale kus pooleldi koer inimesed Penilased. Sealne tark oli vihane, et Kalevipoeg tappis süütuid ning kündis vihast maad. Head soovinud, andis tark nõu ümber pöörata(248-252). Kalevpoeg palus peatust Lali alla, Lindanese lahe poole. Seitsmeteistkümnes lugu(Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants. 255-269) Nii Olev, Sulevipoeg kui Alevipoeg ehitasid endale linna(255). Kalevipoeg läks oma uhke hobusega (256-257) Assamalla lahingusse(258). Teel koju jõuti põrgukatla juurde, kus Olevi-, Sulevi-, Kalevi- ja Alevipoeg kordamööda katelt valvasid. Ainult Kalevipoeg ei andnud härjapõlvlasele suppi(260-267). Kui pojad magavad, tantsivad murutütred nende juures ja annavad Kalevipojale nõu(268-269) Kaheksateistkümnes lugu (Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega
Ööseks jäid nad kapsalehtede alla kust suur tüdruk nad põlle pani ning saades teada, et tegemist tarkuste saajatega, viis nad tagasi laeva(246-248). Jõuti maale kus pooleldi koer inimesed Penilased. Sealne tark oli vihane, et Kalevipoeg tappis süütuid ning kündis vihast maad. Head soovinud, andis tark nõu ümber pöörata(248-252). Kalevpoeg palus peatust Lali alla, Lindanese lahe poole. Seitsmeteistkümnes lugu (Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants. 255-269) Nii Olev, Sulevipoeg kui Alevipoeg ehitasid endale linna(255). Kalevipoeg läks oma uhke hobusega (256-257) Assamalla lahingusse(258). Teel koju jõuti põrgukatla juurde, kus Olevi-, Sulevi-, Kalevi- ja Alevipoeg kordamööda katelt valvasid. Ainult Kalevipoeg ei andnud härjapõlvlasele suppi(260-267). Kui pojad magavad, tantsivad murutütred nende juures ja annavad Kalevipojale nõu(268-269) Kaheksateistkümnes lugu (Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega
vaimolendite leksikon”: “/.../ mõningatel juhtudel esineb siiski erootilise varjundiga haldjanägemisi üksikutel metsaskäijatel.”(Petzoldt 2003:80) Ahvatlemist pannakse süüks ka näkkidele ja murueidetütardele: “ Noormehi ahvatleb näkineiu sedaviisi, et kandle kivile jätab ehk uppujana appi hüüab. Tihti moondab ta meeste silmad nii ära, et need ümbrust ei tunne ja sügavasse vette hukatusse tormavad.” (Eisen 1995:61) Veel “/.../ teab rahvasuu /.../ muruneidude vihtlemisest ja suplemisest kõnelda. /.../ Mõnele isikule näitavad nad endid oma täies toreduses, mõni jälle võib neid näha nõialt saadud võidega silmi võides. /.../ Mõnel üksikul juhtumil õnnestub kellelgi noormehel muruneiut tabada ja koju viia, kuid õnnelikuks ei saa inimene muruneiuga elades.”(Eisen 1995:51-52) Et sellised meelitamise jutud käivad eelkõige haldjate kohta, kes puutuvad kokku nö meeste
annaabi.ee 
