https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 Hosta (Hosta spp) Pärineb Jaapanist, puhmik, 95-120 cm kõrge Kasvukoht vari kuni täisvari, hostad on külmakindlad. Pinnas mullastik keskmine, kuiv kuni parasniiske Õitseb- juuni-juuli. Liiliat meenutavad torujad õied. Õite värvus on valgest kuni lavendlilillani, lehed suvehaljad laimunajad, ovaalsed, südajad või süstjad. Paljundamine puhmiku jagamise teel, risoompistikutega Istutada püsilillepeenardesse ja haljasaladele murudesse, mitmesugustele istutusaladele üksikpõõsaste või rühmadena. Veekogude äärde. Sordid 'Minuteman', 'Golden Tiara', 'Great Expectations' http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/stiilsed-hostad- on-lihtsasti-kasvatatavad?id=64354635 Aediiris (võhumõõk) (Iris spp) Pärit Euroopast, roomava risoomiga, puhmik, 90-115 cm kõtrge
Õied või õisikud: Kahvatulillad kuni lavendliroosad õied paiknevad püstisel varrel asuvas kobarõisikus, torujad õied meenutavad liiliat Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: ei talu pinnale seisma jäänud vett Kasvukoha nõuded: hästi haritud, väetatud ja parasniiske neutraalne või nõrgalt happeline aiamuld nii päikesepaistel, poolvarjus kui ka täiesti varjus Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardesse kui ka haljasaladele murudesse ja mitmesugustele istutusaladele kas üksikpõõsaste või rühmadena Joonis 32. Fortunei hosta (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2026_big.jpg; http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/20/Hosta_fortunei_Picta_inflorescence.jpg) 36 Joonis 33. Fortunei hosta 37 Liatris (Liatris) Konkreetne liik: Tähkjas liatris (Liatris spicata)
Külmamailane õitseb maist augustini. Viljaks on kahehõlmaline kupar, mis avaneb vihma ajal, puist- ja sipelglevi. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel. Kasutamine: külmamailast on kasutatud ravimina hariliku mailase asemel, kuid ravitoime kohta ei ole konkreetseid andmeid. Karjamaadel söövad veised ja lambad teda rahuldavalt, kuid söödaväärtus on madal. Õitsemise ajal on taim dekoratiivne, sobiks õitsvatesse murudesse. SÕRMTARN Carex digitata Nime tõlkimisel saame: digitata (lad.k.) sõrmjas; taime pähikute asetus meenutab sõrmi. Sugukond lõikheinalised. Kasvukoht: huumusrohke pinnasega leht- ja segametsades, kuusikutes, puis- niitudel, sarapikes. Peetakse kultuuripelglikuks, kuid püsib raiesmikel. Taim on 10- 30 cm kõrge, juurmiste lehekimpudega ja roomava risoomiga püsik. Kasvab tortidena. Varred peened, lapikud-kolmekandilised. Lehed pehmed, 2-5,5 mm
annaabi.ee 
