ebameeldivaks muuta tuli leiutada mingisugune turvalisuse süsteem kaitsmaks WLAN võrke. Nendeks sai WEP ja WPA. 2.4.1 WEP WEP ehk Wired Equivalent Privacy leiutati 1997. aastal kaitsmaks 802.11 standardiga WLAN võrke. See oli mõeldud andmaks traadita võrkudele sama turvalisus mis on olemas juhtmega võrkudel. Üle aastate on aga välja tulnud suured vead selles süsteemis ja võrgud mis kasutavad WEP protokolli on kergesti lahti murtavad. Alguses toetas WEP 64 biti pikkust krüpteeringu võtit aga hilisemalt lisandus sellele 128 bitine ja 256 bitine krüpteeringu võti mis kahjuks aga ei parandanud turvalisust väga palju. Kahe seadme suhtlemisel üle WLAN võrgu krüpteeritakse andmed krüpteeringu võtme abil, et andmed mis liiguvad seadmete vahel ei oleks loetavad inimestele. Võtit ennast üle võrgu ei saadeta ja see on tavaliselt salvestatud võrku ühendatud seadme mällu. (About.com, 2013) 2.4.2 WPA
ründed arvutisüsteemidele ning arvutiviirused, kuid tihti kipuvad kasutajad unustama arvuti füüsilist turvalisust. Füüsiline risk: arvutisüsteem võidakse varastada, hävitada; arvutisüsteem muutub kasutatamatuks riistvara rikke või elektrikatkestuse tõttu jne. Iga arvuti, mille korral on võimalik volitamata füüsiline ligipääs on potentsiaalne turvaoht. Pea iga kaasaegse operatsioonisüsteemi turvavahendid on vaikimisi seades turvamata või lihtsalt murtavad füüsilise ligipääsu korral. Seega peab olema arvutisüsteemile füüsiline ligipääs ainult selleks volitatud isikutel. Serveriruum peab olema eriti range kontrolli all, kindlasti tulekustutussüsteemiga varustatud, ventileeritav ja lukustatav ruum. 18 Riistvara abil on võimalik tagada ka teatud tasemeni tõrkekindlus riistvararikke vastu. Selleks
kontrollitakse grupilist kuuluvast Paroolkaitse näide -- Windows NT (NT = New Technology) · Mitu eri meetodit, vaatleme NTLM (NT/Lan Manager) ja NTLMv2 · Andmebaasis (SAM - Security Account Manager) hoitakse räsisid (kumbki 16 baiti) · NTLM: parool 14 baiti (2x7), suurtähtedeks, kummastki poolest DES võti (Data Encryption Standard), krüptitakse fikseeritud string - kõige turvalisema pikkusega oli 7- või 14-baidine parool, muude pikkustega olid lihtsamini murtavad · NTLMv2: parool konverteeritakse Unicode'i (UTF-16 - iga märk on 2-baidine), rakendatakse MD4 räsifunktsiooni - eeldus, et räsi ei leki · Kaugautentimisel piisab räsist (Unixi puhul on algne parool vajalik) - protokollides toimus räside räsimine NIS · NIS -- Network Information System, tuntud ka YP (Yellow Pages) nime all · Sun'i vana süsteem passwd, shadow, group jms tabelite üle võrgu kasutamiseks - kohalikes masinates kasutati tabelitest info saamiseks teeke
omakorda võib süttida tulekoldest mitmeid meetreid eemal asuv põlev materjal. Igal aastaajal on tähtis kontrollida, et tuleaseme kohale kuni kahe meetri kõrguseni ei jääks kuivi oksi, kuivi lehti või midagi muud kergestisüttivat. Kust leida puid lõkkesse Kuusikus võib leida väikseid surnud kuuski, mis pole olelusvõitlusele vastu pidanud. Tihti on nad 1,52 meetri kõrgused ja neil on ka koor tüvelt irdunud. Oksad on ilma okasteta ja kergesti murtavad. Nende juured on kõdunenud, seepärast on selliseid kuuski lihtne maa seest välja tõmmata. Kuivad oksad võib küljest ära murda ja kasutada lõkke süütamiseks või onnis lamamisaseme alumiseks, vedrutavaks kihiks. Selline sõrme- kuni käsivarrejämedune puu põleb üpris kiiresti ja annab palju soojust. Kui tahad lõket põlemas hoida kogu õhtu ja öö, kulub niisugust materjali väga palju ning selle vajadust on kerge alahinnata. Seepärast kogu materjali rohkem, kui arvad,