surma). Nad olid isegi Babülonis, nende juht Gandas kuulutas end "sumeri, Akkadi ja Babüloni kuningaks", aga see ei olnud kauaks. Mesopotaamia loodeosas tekkibXVI sajandil uus iseseisev riik Mitanni, mis lõikab ära turuteed (mere juurde, Väike-Aasiasse). Teine uus riik - Hati riik tekkis ~ 1700 (tegelikult Vana-Hati riik ~XVIII-XVI) Kesk-Anatoolias, hiljem hõimas selle territoorium peaaegu kogu Väike-Aasia ja Süüria. XVII sajandil hakkasid hetiidid (valitsejad Hatusili/ Hatusili, Mursili I/ Mursilis) uusi maid vallutama. Seitsmeteistkümnendal sajandil katkestab Hati riik viimane loode turutee. Hetiitide sissetungist Lõuna-Mesopotaamia maa-alale teatab nii Babüloni kui ka Hati kroonika. Hati annaalid jutustavad kuningas Mursili I (Mursilis I, ~1620-1590) järgmist: "Pärast Aleppo (Halpa, vt N5) vallutamist, Mursilis läks Babüloni peale, sõdis samuti hurrudega (st mitannilastega) ning jättis Babüloni vangid ja varanduse oma pealinna". See oli a-l 1595
2. Astronoomia - Maailma esimene kuukalender, 12 kuud + 11p. Hetiitide riik Väike-Aasia poolsaarel. Kuiv ala. Põlluharimine oli võimati, kunstlik niisutus. Suured hobusekasvatajad. Sepakunst, töötlesid rauamaaki, tegid relvi. Elasid hõimuliiduna. Ühtset riiki ei tekkinud. Hetiitide esivanemateks olid hattide hõimud. Hetiitide riigi kõrgaeg oli 2.at eKr keskpaiku. Riigi rajakas oli hõimupealik Tabarna. Kuningas oli väepealik, rahuajal riiki ei kontrollinud. Mursili I vallutati Vana-Babüloonia. Viimane tõusumoment oli 13.sak eKr, kui nad suutsid tõrjuda Egiptuse rünnakud. Lähinaabruses ainus vaenlane Egiptusele. 12.saj eKr riik lagunes, vallutati naaberhõimude poolt. Levitasid kiilkirja. Kirjutasid ümber savitahvleid. 2 Egiptus Loodusolud ja rahvastik Egiptus oli Niiluse jõe and, riigi territoorium paiknes piki jõge, ulatus sisemaale maksimaalselt 20km.
1764 allutas Elami. 1763 vallutas Larsa. 1761 allutas Mari ja 1759, pärast Mari lahkulöömist, purustas riigi lõplikult. 1758-55 alistas Assüüria. Andis välja põhjaliku akkadikeelse seadustekogu. Hammurabi järeltulijate ajal lõid Elam, Mesopotaamia lõunaosa ja Assüüria Babülooniast lahku. Mesopotaamia keskosas püsis Babüloonia valitsejate võim küllalt stabiilsena veel poolteist sajandit. 1595 rüüstasid Babyloni hetiidid oma kuninga Mursili juhatusel. Seejärel tõusis Babüloonias võimule Kassiidi soost dünastia. Mesopotaamia II aastatuhande teisel poolel Kõnealusel perioodil domineerisid Mesopotaamias: Mitanni riik (15. sajandil) Süüria ja Mesopotaamia piirimail (vt. hurrilaste ja indoeuroopa rahvaste juurest), 14. sajandil esile tõusnud Assüüria keskmine riik ja kassiitide valitsetud Babüloonia. 13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik. Kassiitide ülemvõim Babüloonias u 1595 - 1155
siis ta hukatakse. Abielurikkumine oli seadusega karistatav. Abielurikkumine abielunaine ja mees, kes pole tema seaduslik abikaasa. Mees võib võtta liignaisi, kui ta just kellegi teise naist ei näpi. Hammurapi seadused ei olnud esimesed seadused Mesopotaamias. Lihtsalt kõige kuulsam, kuna ta oli vägev kuningas ja see seadusesamams on säilinud tervikult. Riik kuivas kokku, aga Babüloonia püsis kuni 1595 aastani. Hetiidide jaoks oli Babüloonia eeskuju. Hetiidi kuningas Mursili ründas ja vallutas Babüloonia, aga see ei toonud kaasa püsivat ülemvõimu. Babüloonia hiilgeaeg oli läbi, see on Vana-Babüloonia riik. Jätkus endiselt Assüüria ja Babülonia konkureerimine. See oli Egiptuse Uue Riigi periood ja siis oli tugev välispoliitika. Egiptuse tekstides on säilinud- Hetiidi, Assüüria ja Babüloonia kuningad tõusid esile. Hetiidid oli egiptlastega võrdsed. 12. ja 11. sajand langes tagasi Babüloonia. Mesopotaamia usk Polüteistlik religioon
annaabi.ee 
