Nad asetsevad suhteliselt jäikade maakoore massiivide platvormide vahel. 8. Milliseid alasi nimetatakse platvormideks ja milliseid kihte võime seal eristada ? Tasandunud ja tektooniliselt jäigastunud alasi nimetatakse platvormideks. Vertikaallõikes võib esile tõsta: ülemine (pealiskord) kihistatud settekivimite kompleks ja alumist (aluskord) , geosünklinaalset etappi kajastavat kurrutatud ja murrangutega läbitud kivimikompleksi. 9. Mida nimetatakse kilbiks, mida lavaks ? Platvormide selliseid piirkondi, kus platvormi arenguetapil on ülekaalus kerkimisliikumised ja pealiskorra kivid praktiliselt puuduvad, tuntakse kilpidena; Kilbile vastandatakse suure pealiskorra paksusega platvormi alad lavad. 10. Mida nimetatakse mineraaliks ? Mineraaliks nimetatakse looduslike füüsikalis keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid
-- . Laamtektoonika Väljavenitusvöönd: Atlandi ookeani keskahelik. Kokkusurumisvööndid: ookean-kontinent: Lõuna-Ameerika lääneranniku süvik ja Andid; ookean-ookean: vulkaanilised saar-kaared, poolsaared (Aleuudid, Kuriilid, Mariaani saared ja Tonga saared, Jaapan, Kamtsatka); kontinent-kontinent: Himaalaja, Alpid, Uraal, Skandinaavia mäed. Murrangud ja maavarad Murrang tekib kahe maakoore ploki vahele, kui need nihkuvad teineteise suhtes. Seotud maavärinatega. Murrangutega seotud kivimid on rikkad maakmineraalide poolest. Plate boundary an actively deforming region where two (or more) tectonic plates or fragments of lithosphere shift. () , . San Andrease murrang San Andrease murrang on piiriks Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama vahel. On näide nihkemurrangust, millised tüüpiliselt esinevad ookeanilise koore aladel. Vaikse ookeani laam liigub Põhja- Ameerika laama suhtes loodesse kiirusega mõni cm aastas.
Koosnevad savikas-aleuriitsetest setetest. Nt: Paluküla-Lootvina limnomõhnastik. 17 Holotseeni pinnavormid Pärast jääaega kujunenud meretasandikud, järvetasandikud, luited, jõeorud, sootasandikud ja tehnogeensed pinnavormid. Eesti klindid Klintide tekkehüpoteesid Tektooniline hüpotees hüpoteesi pooldajad arvavad, et klindi teke on seotud sügavate maakoort lõhestavate lõhede ja murrangutega. Praeguseks aga ei ole piisava ulatusega süvamurranguid, mis ühtiksid klindi suunaga, leitud. Eksaratsiooni ehk mandriliustike purustava tegevuse hüpotees arvati, et klindi võis üles lükata mööda pudedamaid setteid libisenud tohutu paksusega mandriliustik. Sel juhul oleks pidanud liustik liikuma ida-läänesuunaliselt. Uurimistulemused aga viitavad mandrijää põhja-lõunasuunalisele liikumisele. Mandrijää on muutnud jääaja-
pidev olev suits. Ka Kreutzwald rõhutab suitsu kahjulikkust. Toimekas eluviis soodustab seedimist- tihe töötamine. Baer juhib tähelepanu eestlaste halvale olukorrale. Kultuurigeograafiline essee. Ei kirjeldata vaid haigusi vaid sellega seoses olevaid asjaolusid. Miks ei saanud Faehlmannist TÜ professorit- ei kirjeldanud põhjalikult haigusi, poolikult. Ta oli arengust maha jäänud, polnud kursis uute murrangutega. See, kas eestlase keha on erinev sakslase omast. Kuidas haigust on kirjanduses kastutatud, millega vastandatud: Millisena haige inimene, külainimene läbi erinevate tekstide paistab ja kas on võimaik kuidagi tervendada? Haigus on seotud kõige olulisemate olukordadega. Eestlaste eluiga 30-40 aastat tol ajal. Haigestumine oli maarahvale midagi väga tavalist, kogu aeg kohal olev ähvardus. Kuni 20. saj oodati läänes arstide poolt haiguse leevendamist. Surm oli Jumala kätes.
Nt, teadlik surma minek sõjas teiste kaaslaste nimel e eneseohverdamine oma grupi liikmete pärast 3. Anoomilised suitsiidid anoomilise ühiskonna sünnitatus suitsiidid. a. See saab erilise õitsengu osaliseks nt majanduskriiside ajal, huvitav ka see, et majandusliku õitsengu ajal. b. Suuremate poliitiliste murrangute ajal nt sõda, enesetappude arv väheneb. Poliitiliste murrangutega seoses, märgib ta, et enesetappude ajal on seletatav, et ühiskonnaliikmetel tekib lootus, et ühiskonnas midagi paraneb, muutub. Kui reformide aeg mööda saab ja midagi head pole tulnud tõuseb arv taas. Nagu kuritegevuse puhul, nii ka suitsiidide puhul, on ka suitsiidid ühiskonna kriisi väljendajaks e patoloogia väljendajaks, ja juhud on samad, mis kuritegevuse puhulgi. Isiku integreerumisvõimalustest, arvab Durkheim lõpuks, et ei riik, ei religioon ega
annaabi.ee 
