külade või külakondade (Taani Hindamisraamatus "kylaegunda") liit, mida juhtisid üks või mitu isandaks kutsutavat vanemat (Läti Henrikul "senior, senior provinciae"). Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). Osa linnuseid on suuremad, osa väiksemad. Mõnede linnuste puhul on
omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Maakonnad: Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). Osa linnuseid on suuremad, osa väiksemad. Mõnede
Vabadussõjas saavutatud edu põhjused Ühelt poolt võib rääkida Punaarmee nõrkusest, teiselt poolt rahvaväe tugevnemisest ja ka Eestile hangitud välisabist. Punaarmee nõrgenemine - Nõukogude Venemaa enamlik juhtkond püüdis hammustada suuremat suutäit kui suudeti hakkama saada - Nõukogude Venemaal toimus kodusõda. Enamlik juhtkond ei olnud piiririigi vastupanu objektiivselt hinnanud. Rahvaväe tugevnemine - arvuline kasv, rahva meeleoludes toimunud murrang. Üheks suuremaks murrangupunktiks rahva meeleoludes oli detsembri keskpaik - puudutas seda kihti rahvast, kes nägi iseseisvust ainukese võimalusena ja kes oli nõus nüüd relv käes Eesti vabariigi eesti välja astuma. Loodeti, et Punaarmee ei ründa ja kui peakski ründama, siis ehk sekkuvad lääneriigid. Detsembris saadi aru, et keegi teine ei hakka Eestiti kaitsma kui nad ise. Vabatahtlike väeosade loomine - sündisid üksteise järel väga lühikese vahega dets II poolel
annaabi.ee 
