Miks võib aastaid 1914 1920 pidada Eesti ajaloos murrangulisteks? Esimese maailmasõja puhkemine 1914. aasta augustis tähendas suure murrangu algust kõigi Ida-Euroopa rahvaste saatuses. 18.sajandi lõpuks jagasid kolm suurriiki Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa endi vahel tervet Ida-Euroopat. Eesti läks Vene võimu alla. Viimane mobiliseeris üle 100 000 eestlase Vene sõjaväkke, millest 10 000 langes Esimeses maailmasõjas. See jättis siiski jälje meie rahva ellu, kuna varem polnud eesti rahvas kandunud sõjas nii ränki inimkaotusi.
olulised, inimeste mõõdupuuks oli nende sisemaailm, võitis tunnustuse grupiportreega "Dr.Tulpi anatoomialoeng" Järgneva kümne aasta jooksul maalis ta peamiselt portreid (eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi ja piibliainelisi kompositsioone. Neid teosed iseloomustab bravuurne elurõõm, tundeküllus, soojad kuldsed toonid, N: "Danae", "Autoportree Saskiaga". Kunstniku looming aga arenes tõusujoones "Püha perekond" ja "Öine vahtkond" said murrangulisteks töödeks Rembrandti loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree kompositsioonist, mis kõiki tegelasi võimalikult esinduslikult edasi andis. "Öine vahtkond" on dünaamiline ja ebatavaline, grupiportree on üle kasvanud hollandi rahva ajaloolise võidu ideede kehastajaks. Viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks ("Kadunud poja tagasitulek"; "Peetrus salgab Kristust", "Jakob õnnistab Joosepi poegi" ). Rembrandt on kuulus ka graafikuna.
Ent mitte ainult, ta oli rikastanud selle sõna kõige paremas tähenduses Johanni kui inimest, muusikut, loovat kunstnikku. Tema mõjul oli kõik hea ja helge mehe hinges nagu kristalliseerunud, rohkem eile tulnud. Tunduvalt oli ka laienenud ka tema silmaring. Strauss oli õppinud tundma Venemaa küll noort, kui seejuures Euroopa üht kõige eesrindlikumat muusikakultuuri ning teinud seda ajal, mil Läänes veel üsna vähe tuntud. 1861-1862 osutusid Straussi jaoks murrangulisteks aastateks. Ajalehtedes kirjutati, et tema mängumaneer ei mõjunud enam nii ekspansiivsena, olles muutunud rangemaks, palju akadeemilisemaks. Kevadel 1863 sõitis ta taas Venemaale, seekord koos abikaasa Henriettega. Straussi geenius puhkes täielikult õitsele 1860-ndate aastate keskpaiku. Ta kirjutas mitu valssi, ainuüksi neist oleks tema nime surematuks muutumiseks. ,,Ilusal sinisel Doonaul", ,,Kunstniku elu", ,,Lood Viini metsades", ,,Vein, naised ja laul", ,,Uus-Viin",