Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd ära ja ehk Krõõt rohkemgi kui Andres, sest tema pidi tegelema loomade ja majapidamisega ning kui sai ka välitöödel abiks olema. Kõigi nende toimetuste juures tundus, et aeg hommikust õhtuni on liialt lühike. Nõnda möödusid perenaise päevad ja polnud sugugi imestada, et temast kadusid naer ja rõõmus olek. Oma isakodus oli ta ikka vahel laulu suhu võtnud, aga Vargamäel ei juhtunud
veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 6 3. LÜHINÄGELIKKUS Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel. Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab. Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju. Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara. (Joonis 2.) Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune. Joonis 2. Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast
Ramilda. ,,Ära sega, kui ma noort inimest õpetan," ütles pr. Malmberg. ,,Keegi peab ometi noori õpetama ja neid perekondlikult kasvatama, sest see läheb neil elus tarvis. Mis on kasu ladina keelest, kui ei osata kohvitassigagi nõnda ümber käia, et tal kõrv küljest ära ei tuleks. Nõnda pole saksa keelestki suuremat kasu. Sa mõtle ometi ise, kuhu see kõlbaks, kui kõik meie inimesed oleksid haritud ja räägiksid saksa keelt, aga ise murraksid kõigil tassidel kõrvad ära." ,,Härra Paas ei oska veel hästi saksa keelt, tema võiks ikkagi mõne tassikõrva ära murda, eks, armas tädi?" ütles Ramilda. ,,Sinul on kõik alles ainult nali ja naer, sina ei mõista veel elutõde," ohkas pr. Malmberg. ,,Küll ma õpin, armas tädi, usu, küll ma õpin," kinnitas Ramilda. ,,Aga lähme toome nüüd sulle uue tassi ära, seda on hädasti tarvis." ,,Sellega on aega," vastas pr. Malmberg.
annaabi.ee 
