Meriforell Meriforell on jässaka kehaga, suhteliselt suure peaga kala, kes asustab pea kogu Põhja-Euroopa rannikut kuni Murmanskini ning kogu Läänemerd. Meriforell on siirdekala, see tähendab, et oma elu veedab ta põhiliselt meres, kudema rändab aga jõgedesse. Eestis sobivad talle enam-vähem kõik merre suubuvad jõed, seda enam, et jõgede suhtes pole ta kapriisne. Meriforell talub pruuni ja kergelt hapukat jõevett, samuti ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. Soodsatel aastatel algab meriforelli jõkketõus juba augustis, isegi juuli lõpus.
pimedas. Vähe endeeme (st. ainult sellele paikkonnale omaseid liike). Põhja- Jäämeri on olnud ühendusteeks Atlandi ja Vaikse ookeani vahel. Kõige põhjapoolsemates vetikate kasvukohtades on ainult 4-6 jäävaba nädalat aastas, mõnel aastal mitte ühtegi. Arktika lõunapiir järgib 10° C augusti isotermi või 0° C veebruari isotermi või enamvähem jää piiri talvel ja kevadel, ulatub Gröönimaa ja Teravmägede rannikuni ja Murmanskini Koolal ning Olyutorski neemeni Beringi meres. Islandi N-rannikut ei loeta Arktikasse, sest jäätumine seal ebaregulaarne. Arktika vetikauurimise pioneer Kjellmann (1883) iseloomustas polaarvöötme taimestikku järgmiselt: 1. Indiviidide vähesus (põhjuseks peamiselt sobiva substraadi puudumine), 2. monotoonsus (Laminaria liikide igav pruun värv; näis sarnanevat subarktikale, 3. Laminaria koosluste kohatine lopsakus. Siinsete vetikate
Kaitseabinõud. Sisepoliitilised: Stalin kuulutab välja Suure Isamaasõja ja moodustatakse Riiklik Kaitsekomitee (Kõigi jõudude mobiliseerimine ja põletatud maa taktika. Partisaniliikumise organiseerimine). Välispoliitikas: neutraliteedileping Jaapaniga välistab kahe rinde ohu. 41' Nõuk- Briti liit Saksamaa vastu. Sõja käik: 1. etapp kuni aug 41' – rinde põhjalõigus murtakse läbi kaitse Peipsi ja Ilmjärve vahel, kesk- ja lõunaosas jõuavad saksa väed Minski. Ka Dneprini ja Murmanskini. 2.etapp – kuni dets 41' – Pärast Kiievi lahingut hõivatakse Donetski bassein ja Krimmi ps. Rünnaku Leningradile suudavad peatada. 41' Moskva lahing. Saksa pealetung peatub talve saabumise ja kurnatuse tõttu. Algab vastupealetung (al 5.12.41'). Sakslased taganevad kõigil rinnetel. 42' uus Saksa pealetung suvel. Tahetakse Kaukaasia naftavälju ja Stalingradi. Venelased saavad USA-lt abi. NL-i uus vastupealetung al 19.11.42'. Saksa