Keskendumisoskuse hindamine, selle arendamise meetodid ja tehnikad. Soovitatav kirjandus Krull E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, TÜ kirjastus. Loko J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus, Tartu. Loko J. (1996). Sporditeooria, Tartu. Loko J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika, Tartu. Rakenduspedagoogika õpik (2002). AS Atlex. Rapee, R. M., Spence, S. H., Cobham, V., & Wignall, A. (2005).Kuidas aidata muretsevat last Tallinn: Ersen. Thomson, K., Kivimäe, E., Lõssenko, M. (2003). Eesmärkide struktuuri teooria sünergia abiks stressi ja läbipõlemise vältimisel. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“. Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 122-123. Underwood Barnard, M. (2005). Kuidas aidata depressioonis last. Tallinn: Ersen. PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE III TASE
Vastutus, Olukorra interpretatsioon, Põhjuslikkus, Sugu, Indentifikatsiooni võimalus, Moraalsed normid Mina-pilt Abistava käitumise põhjused "Sotsiaalne majandus" - kasu ja kulu Sotsiaalsed normid - vastutus Evolutsiooniline kohanemismehhanism - lähedased-võõrad 54. Millised on mitteabistamise põhjused? Pluralistlik ükskõiksus nähtus, mille korral kõrvalseisja oletab, et tegu pole hädaolukorraga, kuna keegi teine ei näi muretsevat Vastutuse hajumine Arvamine, et minust ei ole abi/ma ei oska aidata 55. Defineeri agressiivsus, selle liigid Agressiivsus on käitumisviis, mis väljendub inimestevahelistes suhetes sõnalise või kehalise vägivaldse toiminguna. Liigid: Füüsiline Löömine, tõukamine, peksmine, sadism, tapmine Sõnaline Karjumine, sõimamine, ropendamine, solvamine,narrimine, ironiseerimine, psühhosadism
Peale juttuajamist tundis Leemet, et näeb maailma uues valguses ja ei mõistagi nüüd miks ta ültse siin on, mitte metsas nagu hing ihkab. Tita Toomase suhtes on Ints veidi kriitline, et inimkond on jube niigi lootusetult kadunud ja teine veel küla laps aga Leemet kaitseb end sellega, et üks neist peab oskama ussikeelt, et nad teakisd kes nad on. Siis aga otsustas Leemet, et sellest külast on talle küllalt ja läks koos Intsuga metsa muretsevat ema esmaselt vaatama. Metsas, rästikute koopas hüppas ema poega nähes talle kaela kuid siis taandus, kohkus ja jooksis kiiresti välja, et tuua pojale öökulli mune-nimelt tema alati kujutas ette, et kui poeg tagasi tuleb siis tal on temale anda ta lemmik maiust. Ülejäänud õhtu süüakse põdra praadi. Metsas elu kulges nagu ikka, liha praed ja rädamine, koos emaga koliti tagasi nende endisesse onni kus ema üksi ei olnud tahtnud olla ja sellepärast oli rästikute juurde