(Ibid) Hurda teine soov. "Ükski eestlane, kes vahest talorahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei pea ega tohi sellepärast omast rahvast lahkum. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ammetis, igas seisuses, maal või linnas," rääkis kõrgelt koolitatud eestlane. (Ibid) Jakob Jurda kolmas ja viimane soov esimese üldlaulupeo kõnes oli seotud koolidega. "Tuleb soovida, et Eestirahvale ka suuremaid koolisid elosse sünniks. Muretsegem koolide eest. See on mo viimne sõna, Eestivennad," lõpetas Hurt. (Ibid) 8 [Type text] KOKKUVÕTE Jakob Hurt on öelnud: "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab." ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt)
Esiteks võib tõsine õpetus üksi sündinud ema keelel inimesele selgeks saada. Teiseks oli vaja suuremat kooli, et muud koolid oma õpetamisega iseäralikult talurahva ja nende ametnikkude seisuse peale ei vaataks. Kolmandaks saaks selline ülem Eesti kool ka neile, kes suuremasse kooli ise ei võinud saada oma noores eas tulu saada. Suuremast koolist saaks rahva keele harimisele ja kirja kogudele kasu tõsta. Kui kasvab rahva kirja kogu, kasvab ka vaimu vara. Hurda viimane sõna oli, et muretsegem koolide eest, Eestivennad! (Palamets, Hillar 1994:24-26). 1.6. Laulupeo kolmas päev Kolmas pidupäev möödus jälle päikesepaistes. Päev algas hommikul kell 10 Ressource´i aias üksikute kooride esinemisega. Kontserdi avas Väägvere puhkpilliorkester piduliku marsiga. Kõik koorid laulsid hästi, pälvisid tugeva aplausi ja rohkesti lilli. Kella üheks päeval sai peo see osa läbi ja edasi mindi jällegi rongkäigus kesklinna raekoja ette, kus moodustati ring ning lauldi linnaisadele
lõpetatakse vastavad kursused. Väga mõtlemapanev. Kas ühel hetkel on alushariduses erialaspetsialistide põud? Siinkohal jõuaksin esimese artikli teema juurde, kus arutletakse ühe õpetaja ja kahe assistendi koostöövõimalust, vajalikkust ja sobilikkust. Leian, et meil on alushariduses tunduvalt suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me põhjendada ei suuda, mille kasutegur on meile tänaseks päevaks arusaamatu. Muretsegem pigem laste tuleviku pärast – kust tuleb meile edaspidi uus ja haritud, kvalifitseeritud tööjõud alusharidusse, kes alushariduse kõrget latti hoiab. Üheksakuuselt lasteaeda igailmaga õue (Õpetajate Leht 10.10 2014 M.Kirsipuu) Loetud artikkel tekitas minus vastakaid arvamusi. Põnev oli lugeda Eesti ja Soome alushariduse erinevusi kuid samas tekitas artikkel ka palju küsimusi.Kas lapse 9-kuuselt lasteaeda viimine on ikka õige? Räägime ju pidevalt, et lapse jaoks tuleb leida aega
annaabi.ee 
