Agnese peres räägitakse avameelselt ema puudest ning mitte midagi ei varjata. See on minu arvates lastele üheks suurimaks õpetuseks edasiseks eluks. Usun, et just sellest perest sirguvad need inimesed, kes hakkavad maailma parandama, nad ei suhtu halvustavalt ega eelarvamustega inimestesse, kes võivad olla teistsugused – puuetega. Sellist empaatiavõimet võiksid lastele kaasa anda kõik pered sest kohati on just noored inimesed need kõige õelamad ja halvustavamad. Kui see murepunkt paraneks, saakski maailmast parem paik. On ju ikka nii, et esmalt tuleb muuta ennast, siis alles oodata, et teised ennast muudavad ning kui kõik muutuksid üheskoos sallivamaks oleks kõigil hea elada. Kahjuks hetkel on selline mõtlemine ainult roosa mull, mille võib luua. Erinevad lood on näidanud, et abivajajatest saavadki ükskord abistajad. Nemad teavad kui raske on tulla toime ilma teiste abita. Eriti olukordades, kus algselt võibki tunduda, et enam hullemaks minna ei saa.
Objektiivselt vaadatuna: 4 põhikooli, 2 lasteaeda, üks huvikool millel on kaks filiaali, mitu suurt toidupoodi ning elujõuline kultuurielu. Näiteks teatrituuride plaane vaadates, on ikka ja alati trajektoorid Tallinn, Tartu, Pärnu, Aruküla, Narva, ehk et Eesti suuremate linnade kõrval, domineerib alati ka väike Raasiku vallas asuv Aruküla. Kui palju see on seotud vallavalitsusega, seda ei oska veel määrata. Olemas on pangaautomaadid, perearst, apteek ning postkontor. Suurim murepunkt ongi ilmselt gümnaasiumihariduse puudumine, mida enamik omandab pealinnas. Mõned käivad gümnaasiumiastmes kõrvalasuvas Rae vallas Jüri Gümnaasiumis. Siiski tekiks küsimus, et kui vallas asuks gümnaasiumiosa, siis kas õpilaseks otsustaks ikkagi pealinna kasuks oma haridusteel. Raasiku valda ümbritseb neli valda, mille rahvaarvud on kõik üle kehtestatud piirmäära. Jõelähtme valla rahvaarv on nende kodulehe andmetel 1. jaanuari seisuga 6210 inimest (joelahtme.kovtp
kaasnevad pöördumatud terviserikked, suhteprobleemid perekonna ja lähedastega, tööandjatega ning toimub sõltlase järk-järguline ühiskonnast eemaldumine. Ekslikult arvatakse, et sõltuvus on individuaalne probleem ja igaüks peaks selle ise lahendama. Tegelikult on sõltuvus 20 saj. probleem, kuna inimene peab tulema toime ühiskonna poolt peale surutud nõudmistega, kus nõrgemad murduvad ja annavad erinvatele ahvatustele järele. Sõltlased on terve ühiskonna valu ja murepunkt. Keda aidata, kas aidata, millal aidata ja kuidas aidata? Kui me nendele küsimustele suudaksime adekvaatselt ja ausalt vastata siis ehk saaksime enda ümber koondada täisväärtusliku ja toimiva ühiskonna, kus kõigil on võrdsed võimalused elada ja töötada ühise eesmärgi nimel. Kasutatud kirjandus: http://peaasi.ee/arvuti-ja-internetisoltuvuse-test/ http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/opiaadid.html
- Jõudis järeldusele, et tüdrukud jõudsid madalamatele astmetele kui poisid - 1982 a avaldas oma teooria Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Moraal on endale kehtestatud normide küsimus. Tasemed : I. Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele - indiviidi ellujäämine -ainus murepunkt mina ise -moraal on endale kehtestatud küsimus Üleminek egoistlikult indiviidilt teiste eest vastutavaks - Tavapärane - Eneseohverdus ja headus - Iseenda laiendatud määratlus - Oluline teistega loodud sidemed - Mida peaks tegema/ mida ei tohiks II. Headus ja eneseohverdus ( need on võrdsustavad) - Naine jõuab siia, kui saab emaks - Naine näeb ennast hoolitseja ja kaitsjana
annaabi.ee 
