Kõvadus: pehme Värvus: pruunikas Iseloomulikud tunnused: muutliku keemilise koostisega. Neil on suur pindaktiivsus ja veesidumis-, ioonivahetus- ning sorptsioonivõime. Esinemise vorm ja koht: muutliku keemilise koostisega üliväikeste libledena esinevad mineraalid. Tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Talk Kuju: lehelised, soomusjad, peitkristallilised agregaadid Kõvadus: 1 Värvus: roheline, valge, hall, kollane
Hüdrogeoloogia on teadus põhjavetest. Põhjavete hulka kuuluvad kindlasti veed, mis on allpool maapinda, kuid siin on üks väikene aga. Maapinnast alates on harilikult tegemist mullaga. Mullas on mullavesi. Allapoole minnes võib olla tükk tühja maad enne kui ilmneb esimene tõeline põhjavee kiht mida nimetatakse pinnaseveeks. Seda tükki tühja maad nimetatakse aeratsioonivööks. Aeratsioonivöö kaudu toimib põhjavee toitumine ehk infiltratsioon. Sademed jaotuvad kolmeks: 1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk artees...
agentide osakaal väiksem, poorivete reaktsioon rannikulähedase madalmere ja jõedeltade keskkond, sorteeritud. Kui osakeste suurus varieerub järeldada? on neutraalne või nõrgalt aluseline ning kus kuhjusid valdavalt liivad ja savikad setted (ja suuresti, siis halvasti sorteeritud. Moreen = murenemiskoorikus kuhjuvad ka üldiselt Hilis-Devonis ka lubisetted). Eesti lõunaaladel oli halvasti sorteeritud. Haliit on NaCl. Haliit esineb peamiselt kerglahustuvad ühendid. alam- devonis 2 deltapiirkonda: 1 oli Ruhnu
Granaatide rühma kuulub terve rida erineva keemilise koostisega silikaate, mida iseloomustab tavaliselt kuubilise süngoonia kristallkuju. Värvus võib olla väga varieeruv (puuduvad vaid sinised granaadid). Kõvadus 6,5 - 7,5. Granaate esineb nii tard- kui ka moondekivimites. Kloriit - rohekas kuni must vilgukivile lähedane mineraal. 41. Kivimmoodustajad savimineraalid Savi olulisteks moodustajateks on savimineraalid. Savimineraalid tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete ja alustega. Enamus saviosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee või jääliustike mõjul. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Tavalisimad savimineraalid on illiit, kaoliniit, montmorilloniit 42
annaabi.ee 
