vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level Asub Ameerika Fifth level Ühendriikides Colorado platool
orud, lammid A A T E A D U S Kanjon: on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite M murenemiskiirusest A A T E A D U S wikipedia veelised: mariinsed, limnilised: rannavallid, rannaastangud, kaldavallid M A A
rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. moreentasandik - valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid moreenküngas, rannavallid - moreenist koonsevad vallid orud veelised setted alluviaalsed: jõevee setted deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted orud lammid kajon on piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org,mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest Murrutuskulpad - maisma purustamise lainete toimel tekkinud muurutusjärsakud,mille alumises osas võivad esineda koopad Karst - põhja ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi Tilkekivimid Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalakiidid võivad moodustada"kardinaid"
vulkaanilised ja tektogeensed Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Veelisedpinnavormid - rannavallid, rannaastangud, kaldavallid, orud, lammid. Kanjon piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Laguun looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid. Limaan väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe või uhtoru suu, mis on muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemal määral eraldatud
kui kilomeetri sügavused Tilkekivid: 1. stalaktiidid – koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalaktiidid võivad moodustada „kardinaid“ 2. stalagmiidid – koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid kanjon – piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Iseloomulikud kõrbete ja poolkõrbete aladele, kus esinevad suured vihmaperioodid, tekitavad suuri pinnakulutusi. Kergesti erodeeritava materjalidega, tavaliselt liivakivimid. Ka Eestis esineb kanjonilaadseid orgusi, aga mis on ainult mõne meetri laiused ja sügavused. Kanjoni tekkeks on vaja suurt voolulangust (kõrguste erinevud suudme ja ülemjooksu vahel) alluviaalsed – jõevee setted
annaabi.ee 
