Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa
Mango sobib värskeks komponendiks paljudesse salatitesse ja kohupiimaga magustoitudesse, mango on tihti mõnusate kokteilide ja smuutide koostisosa. Teda kasutatakse ka koos kana ja lõhega, wokkroogades ja isegi suppides. · Kirss - Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Kirsid sisaldavad happeid, suhkruid, lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid ja 100g kohta 15mg C-vitamiini.Maguskirssi nimetatakse ka mureliks. Viljade värvus on valkjaskollasest mustjaspunaseni. Süüakse värskelt, konserveeritakse, kasutatakse küpsetistes ja ka tortides. · Avokaado - Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune
Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid, 15 mg C-vitamiini 100g kohta jt. Hapukirss liigitatakse põõsas- ja tüvikirssideks. Põõsaskirsid jagunevad tumepunase viljaga veiksliteks ja heledama viljaga amarellideks. Tüvikirsid jagunevad tumedaviljalisteks morellideks ja heledavärvilisteks klaaskirssideks. Maguskirss, nimetatakse ka mureliks, liigitatakse pehme ja mahlase viljalihaga südakirssideks ja krõmpsuva viljalihaga kõhrkirssideks. Viljade värvus on valkjaskollasest mustjaspunaseni. Hekikirsina kasvatatakse ka viltkirsse, mille vili oma maitseomadustelt eelmistest maha jääb. Kvaliteedilt jagatakse kirsid ekstra,1. ja 2. klassi. Ploomid on Eestis puuviljatoodangult teisel kohal. Maailmas jäävad siiski alla kirssidele. Nad on erineva kuju ja värvusega, maitselt hapust magusani, sisaldades 7...13% suhkruid
annaabi.ee 
