Niisiis võiks töökeskkonnas pöörata nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik tähelepanu tunnetele ja vajadustele, samas sõnu "tundma" ja "vajama" kasutamata. Soovitav oleks valida sõnu, mis on aktsepteeritavad just selles organisatsioonikultuuris. Näiteks kui kolleeg tundub silmnähtavalt pinges ja pahur olevat, võiks emotsionaalse pinge lahustada vast üksainus lause: "Sul on vist tõesti raske päev olnud ja sa soovid, et suudaksid oma murekoorma ukse taha jätta ning tööle keskenduda. Kas võib nii olla?" Siinkohal ei ole oluline "õigesti" ära arvata. Ainuüksi katse mõista, mis teises inimeses toimub, võib olla toetav ja hingekosutav ning aidata inimese taas järje peale. 4 USALDUS Usaldus on meie elu kõigis aspektides oluline ning eriti on seda ärimaailmas. Ühtegi ettevõtet ei saada ilma usalduseta pikaajaline õitseng. Kui sellele mõtlema hakata, siis usaldus on samastatav aususega. See onkõige selle aslus,
Inimene on nõudlikem loom. Selleks, et elada nii, et ei peaks puudust tundma, peaks olema jumal. Inimene hülgab asju, sest on kaotanud lootuse neid kätte saada, mitte et põlgaks. Inimene on tusane- ei suuda rõõmu tunda, sest on kogenud tuliseid tagasilööke. Armastus ja au kõige tugevamad ja meeldivamad hinge ahelad, mis on kahjuliku toimega. Ei tohi siduda oma hinge sureliku asjaga, sest see teeb haiget, kui kaob. Armastus maiste hüvede vastu on ohtlikem. Murekoorma eest ei saa põgeneda. Vananema peab väärikalt ja üleni: vana inimene ei tohiks neidist himustada. Viivitamine on ohtlik, sest elu on kaduv. Rumal on rajada lootusi millelegi, mis pole kindel. Aule mõtlemata ei tohi elada, aga seda ei tohi voorusest ette seada. Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu oli isa soovil läinud äri ja õigusteadust õppima
..“) Tim O’Brien kirjeldab tüüpilist stseeni, kus õpetaja tuleb tülika õpilasega jagelnult järel õpetajate tuppa end kofeiiniga turgutama ning jagab vapralt (ja professionaalselt) oma heitlusi „lootuses, • Pakkuda põhjapanevat moraalset toetust – kasvõi läbi hulga põgusate kollegiaalsete et järgneb mõistmine või hea nõu. Vastus, mis vahel antakse, võrdub kiire löögiga allapoole suhtlusmomentide koolipäeva jooksul (ühine kohvitamine, murekoorma kergendamine, vööd. „Minuga on ta normaalne...“ Tim jätkab (silma pilgutades?) soovitusega et me peaksime nõu küsimine tunnitegevuse suhtes või keerulise õpilase järelkohtumise korraldamine...) „selle moraalihävitava fraasi ainsuse ja mitmuse vormi oma koolides keelama“ (1998: 90). • Süstida töötajatesse jõudu läbi sedasorti meeskonnatöö, mis edendab töötajate vahel Mõned õpetajad võivad öelda „mul ei ole probleemi ..
annaabi.ee 
