Bakterioloogiliselt on rakusein poolläbilaskev. Ta võtab osa eksotoksiinide eritamisest. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA).
Glükoosaminoglükaanid Ekstratsellulaarses osas eriti sidekudedes viskoossuse tagamine Lineaarsed polümeerid, vahelduvad uroonhape ja Natsetüülheksoosamiin Hüaaluroonhape (liigesed, silmad), tugevalt hüdrateeruv molekul. Vahelduvad N atsetüülglükoosamiin ja Dglükuroonhape. Sulfateeritud derivaadid: hepariin, kondroitiinsulfaat, dermataansulfaat, kerataansulfaat Bakteri rakukesta polüsahhariidid peptidoglükaan ehk mureiin Bakteri rakukest kovalentselt seotud polüsahhariid ja polüpeptiidahelad NAM, NAG seotud tetrapeptiidi ja pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes
klorofüll Pigmentidest esinevad klorofül: (x) a; () b; () c; (x) fükotsüniin; (x) allofütsüniin; (x) fükoerütriin; () peridiniin; () florideetäklis; () krüolaminariin Fotosünteetilised membraanid (tüakoidid) on: () hajusalt rakus laiali; () pakitud lamellideks; (x) raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga Gaasivakuoolide funktsioon on: (x) tagada raku ujuvust ja selle reguleerimist; () raku energia varu; () sinivetika respiratoorne organell () polüosfaatide varu; () ATP süteesi koht
o Mükoplasmad- rakukest puudub o G(+) bakterid- rakukest paks, homogeenne. (koosneb peamiselt peptidoglükaanist) o G(-) bakterid- rakukest mitmekihiline, rakukestas välismembraan (peptidoglükaani vähe) o Valgulise kestaga bakterid ( osad arhed ) o Pseudopeptidoglükaankest ( osad arhed ) o G(+) ja G(-) vahepealsed vormid ( Pectinatus; Deinococcus ) o Kesta struktuuri- ja tugikomponendiks on enamasti peptidoglükaan. ( glükopeptiid, mureiin ) annab rakukestale tugevuse ja kuju. Kui bakteriraku kesta kahjustada, siis muutuvad rakud kas protoplastideks või sfäroplastideks: Protoplast on rakk, millelt on eemaldatud rakukest, näiteks lüütiliste ensüümidega (lüsotsüüm). Lisaks lüsotsüümile lagundavad rakukesta ka endopeptidaasid ja amidaasid. Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid.
Mükoplasmad rakukest puudub. G (+) bakterid rakukest paks, homogeenne G(-) bakterid rakukest mitmekihiline, rakukestas välismembraan Valgulise kestaga bakterid (osad arhed). Pseudopeptidoglükaankest (osad arhed). G(+) ja G(-) kesta vahepealsed vormid 35. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Peptidoglükaan on kesta struktuuri- ja tugikomponendiks (glükopeptiid, mureiin). Annab rakukestale tugevuse ja rakule kuju. Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N-atsetüülmuraamhape ja N- atsetüülglükoosamiin. Nad on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrgustikus on ahelad ühendatud tetrapeptiidide vahendusel. Tetrapeptiidid võivad ühineda ka lühikeste peptiidahelate kaudu (nt Staphylococcus aureus'el), ahelate ühinemine toimub pentaglütsiinsildade kaudu
Valgud 55 RNA 20,5 DNA 3,1 Fosfolipiidid 9,1 Lipopolüsahhariidid 3,4 Mureiin 2,5 Glükogeen 2,5 Väikesed molekulid: 2,9 metaboliidid, vitamiinid, prekursorid jne 1,0 Anorgaanilised ioonid 100,0