see aeg kätte jõudnud, kus pole võimalik enam midagi muud teha kui lahku minna, sest nad on üksteis ära lämmatanud. Armukadeduse uss pesitseb meis kõigis, kas siis vähemal või suuremal määral nagu ma ka enne mainisin on mõned tüdrukud/poisid väga armukadedad, mõned aga suudavad end maha rahustada. Kuna tüdrukud küpsevad kiiremini on ka loogiline, et enda vanuseid poisse nad ei vaata ja ka siit tuleneb üks mureallikas. Kui tüdruk on gümnaasiumis on täiesti loogiline, et poiss kellega ta nö " käib" on 20 aastat vana või rohkem. Paraku on nende elu veidikene erinev gümnaasiumis õppiva tüdruku omast ja alati ei ole võimalik kõike koos ette võtta, siit peabki poiss otsustama mida ta teeb ja kuidas ja tüdruk peab saama samuti teda usaldada. Põhimõtteliselt on nii, et elu muutub iga päev ja sa ei või iial teada, mis sinu teele satub
peegeldab nii nende turumajanduslike muutustega kohanemise astet kui ka objektiivset lähtepositsiooni uues sotsiaal-poliitilises keskkonnas. Võib püstitada hüpoteesi, et majanduslik areng ja sellega seonduv heaolu tõus on oluliseks eelduseks poliitiliste hoiakute tolerantsemaks muutumisel Eesti ühiskonna integratsioonis. Kuni töövõimaluste ja sissetulekute piiratus on valdava osa inimeste jaoks igapäevane mureallikas, jäävad võimalikud sotsiaalsed vastasseisud ja poliitilised lahkarvamused paratamatuks, kusjuures neid tõlgendatakse sageli just rahvusliku kuuluvuse alusel. Antud seoses toimib Eestile iseloomulik sotsiaal-majanduslike tingimuste regionaalne ebaühtlus: kõrgemad sissetulekud ja avaramad töövõimalused Tallinnas nii eestlaste kui mitte-eestlaste jaoks ning ülejäänud Eesti, eriti aga maapiirkondade vaesus ja tööpakkumise piiratus süvendavad vastuolusid.Üle 80%
tülli ajada. Keskkonnaküsimused haaravad üha suurema tüki riikide välis- ja julgeolekupoliitikast, mistõttu tuleb riigijuhtidel sageli tülikaks peetud teemaga tahes-tahtmata aktiivselt tegeleda. Kliimamuutuse ja jätkusuutlikkuse kõrval on oluliseks teemaks tõusnud vesi. Eestis ei pruugi me küll kraanist vabalt voolava sinise kulla väärtust tajuda (kuigi meilgi on veevarustusega probleeme), aga maailma eri paigus on veest saanud tõsine mureallikas ning isegi konfliktide ajend. Kui esimesed teadaolevad veekonfliktid lahvatasid Sumeri linnriikide vahel juba enne meie aega, siis suuremat tähelepanu on teema saanud üsna hiljuti, kui hakkasid levima muresõnumid veest kui tuleviku sõdade põhjustajast. Tegemist ei ole aga ainult üksikute väljaütlemistega. Vastupidi – hoiatavaid artikleid ilmub kui seeni pärast vihma, igal aastal tähistatakse ülemaailmset veepäeva, peetakse konverentse, filmitakse sadu dokumentaalfilme
Nende isiksuses oli nii mõndagi ühendavat, kuid Anna kiindumusele vastas Heinrich osavõtliku sõpruse ning elupikkuse austusega. Viiekümnendatel eluaastatel ilmus Haaval õnneliku temaatikaga proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist’’, mis jutustab erinevatest mälestuspiltidest, lapsepõlvekodu keskkonnast ning tõekspidamistest. [9] Hoolimata usinast tõlketööst ja viljakast loometööst jäid Anna Haava elutingimused 20. sajandi alguses Tartus üsnagi kasinaks, pidev mureallikas oli elukoht. Materiaalselt eriti rasked olid Anna Haavale Esimese maailmasõja aeg ja Eesti Vabariigi algusaastad. 1919. aastal on Anna Haava tervis katastroofi äärel. Alalisi külmapalavikuid, haiguseid ning väsimushooge trotsides andis Haava välja 1920. aastal järgmise luulekogu nimega ,,Meie päevist’. [10] 1924. aastal avaldas Haava oma seitse esimest värsikogu redigeeritud ja täiendatud kujul pealkirja all ,,Anna Haava luuletuskogu’’. 1930