1. Mida nimetatakse mõõtmisteks? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milleks kasutatakse nooniust? Noonius on mõõteriista või anduri täpsust suurendav vahend, millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaalalugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. 3. Kuidas määrata nooniuse täpsust. Nooniuse jaotise pikkus valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust Nimetatakse nooniuse täpsuseks. 4. Kui suur on nooniuse lugemisel liitmääramatus
radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 3.slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi. Pikaealisematel läheb selleks miljardeid aastaid. Näiteks krüptoon-94 poolestub 1,4 sekundi jooksul. Jood-131 poolestub 8 päeva jooksul. Tseesium-137 poolestub 30 aasta jooksul. Aatomielektrijaamade reaktorite «energiatablettidena» kasutatav uraan-235 poolestub alles 700 miljoni aasta jooksul. Lühike vöi pikk poolestusaeg ei kajasta kuigi täpselt radioaktiivse aine ohtlikkust. Siiski on teistest ohtlikumad just keskmiste poolestusaegadega ained.(mõned
Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Noonius ehk vernjee on mõõteriista täpsust suurendav vahend (abiskaala), millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus a n on põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a/n võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv (skaala jaotise pikkus on kahe naaberkriipsu vahelise kaugus sellel skaalal). Kui nooniuse nullkriips panna kohakuti põhiskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti põhiskaala lähima kriipsuga, vaid jääb sellest maha a/n võrra, teine kriips jääb maha 2*a/n võrra jne
Katikud on läbi teinud keeruka arengu. Kui sajandi algul võeti objektiivi esiotsa sulgev kaas säritamise ajaks käega ära, siis modernset katikud juhitakse elektroonika abil. Katiku juhtimiseks on kaamera varustatud särituskesttuste skaalale järgmised tähised (või osa neist) : 8, 4, 2, 1, 2, 4, 8, 15, 30, 60, 125, 150, 500, 1000, B. Esimesed neli numbrit (8, 4, 2 ja 1) näitavad täis-sekundeid; oma värvilt erinevad nad ülejäänutest. Järgmised numbrid tähistavad sekundi murdosi; nende puhul on märgtud ainult murru nimetaja ilma lugejata (näit.: 15=1/15 s). B tähistab pikka säriaega, mille puhul katik jääb avatuks seni, kuni päästik vabastatakse. Avaarvude ja säriaegade jaded on omavahelises sõltuvuses. Kui teatud motiivi puhul ei soovita säri muuta, siis diafragmaskaalat ühe jaotuse võrra teisele poole pöörama. Näiteks kui ava 8 ja säriaeg 1/125 s on sobivad, siis ava 11 ja aeg 1/60 s ning ava 5,6 ja aeg 1/250 s sobivad samuti.
ebastabiilsed aatomituumad poolestusajad on väga ei kajasta kuigi täpselt ebastabiilses olekus kümneid ainetükis sellest närvilisest erinevad. Lühiealiste ainete radioaktiivse aine ohtlikkust. aastaid rännates mullast olekust vabaneksid. Kui aine poolestusaeg on sekundeid või Siiski on teistest ohtlikumad toiduainetesse ja tagasi ning poolestusaeg on näiteks 2 sekundi murdosi (!). just keskmiste sellest seisundist vabaneda ja aastat ja alguses oli tema Pikaealisematel läheb selleks poolestusaegadega ained. inimest kiiritada just siis, kui aktiivsus 1000 bekerelli, siis 2 miljardeid aastaid. Näiteks Lühikese poolestusajaga ained ta inimese sisse satub. Faktinurk · Kas teatsite et õhus on heeliumi, krüptooni, mõned teised aga neid on · Sir William Ramsay ja
annaabi.ee 
