Perekonnapetuse kordamisksimused. 1.)Perekond on lhedaste ja ksteisest sltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud vrtusi, eesmrke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust ksteise suhtes. Funktsionalistlik ksitlus vtab omaks perekonna definitsiooni, mis rhutab perekonna tegevusi ja nende mju hiskonna struktuuri silitamiseks, millest perekond on omakorda ks osa. George Peter Murdocki kohaselt tidab perekond nelja funktsionaalset hiskonna psimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete le, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik histegevus. 2.)Registreeritud abielu +On ksteise ees kohustused ja igused +Ilus pidu koos ilusa kleidi ja oma armastatuga. -Kui kavatsetakse lahku minna siis on vaja lahutus sisse anda. -hisvara klaarimine -Vanema iguste klaarimine Vabaabielu +hisvara pole. +Kergem lahku minna erimeelsuste tttu. Miinuseid nagu polegi.
Kariibimere äärsetel aladel on seda samuti uuritud. 12 Avunkulaat: P-Am, Okeaania, Fidzi, Tonga, Aafrika. · R. Radcliffe-Brown ja L-Aafrika ba thanga rahvas: naise venna ja naise poja erisuhted. Poeg võin näiteks onu karjast võtta kõige parema looma. Isa õel võib ka suur võim olla. · Nama khoisanid · Ema vend malume või umalume. (ma (ema) + sufiks, mis tähendab meest) Marvin Harris: matriarhaadi mõiste lähtub meie stereotüüpidest. Murdocki järgi perekonna funktsioonid: 1. Seksuaalne 2. Majanduslik (tööjaotus) 3. Reprodutseeriv (järeltulijate sigitamine) 4. Kasvatamisfunktsioon Goodenough: perek on naine ja temast sõltuvad naised + veel keegi, kes on selle grupiga ühinenud ja osa ül enda peale võtnud. Monogaamia ainuabielu Polügaamia mitmikabielu · Polügüünia mitmenaisepidamine · Polüandria mitmemehepidamine Todad Lõuna-Indias polüandria naisel on tavaliselt kaks meest
väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L. Reiss on perekonda pidanud institutsiooniks, mis koosneb sotsiaalselt defineeritud normidest ja suhetest. Tema arvates on perekonna peamisteks funktsioonideks järeltulijate legaliseerimine ja sotsialiseerimine. Tänapäeval defineerivad perekonda
Peter Murdock on väitnud oma 1965. aastal ilmunud teoses “How Culture Changes”, et muu- tused sotsiaalses käitumises ja kultuuris lähtuvad tavaliselt tähendusrikastest muutustest ühiskonnas (Murdock 1965: 116). Tema jagab kultuurimuutused nelja astmesse: 1) inno- vatsioon; 2) sotsiaalne heakskiit; 3) valikuline elimineerimine; 4) integratsioon. Kultuuris on 9 American Anthropologist 1954, Vol. 56, 6, 974. 18 Murdocki järgi innovatsiooniks seestpoolt lähtuvad teisendus (variation), leiutis (invention) ja katsetamine (tentation). Kui innovatsioon tuleb väljastpoolt kultuuriruumi, on Murdocki järgi toimunud kultuurilaen. Neid probleeme on käsitlenud ka saksa etnomusikoloog Wolfgang Laade. Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 11), toetub Laade teooria “Die Probleme der musikalischen Akulturation” suurel määral USA etnomusikoloogia klassikute Mellville Jean Herskovitsi, Richard
annaabi.ee 
