B karjumine ja kogu vahejuhtum häirib pargis jalutavaid inimesi. Anda karistusõiguslik hinnang A, B ja D käitumisele. Lahendus: 1. A tegevus A tegevuse puhul on probleem selles, kas vargus kasvas üle röövimiseks ja kas on tegemist täideviija ekstsessiga. a) Nii varguse kui röövimise eeldab asja hõivamist. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab 3 elementi: võõra valduse lõpetamine, uue valduse kehtestamine ja valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Antud juhul jäi hõivamine pooleli, kuna D sekkus. Siiski on tegu jõudnud katse staadiumisse. Vägivald tähendab KarS § 120-122 nimetatud tegu. Kuigi esialgu ei olnud A-l kavas vägivalda kasutada, tegi ta seda vargust takistama tõtanud D suhtes. Kuna selleks hetkeks ei olnud veel asja hõivamine lõpuni viidud, siis kasvas vargus üle röövimiseks. b) A kaldus kõrvale B-ga kokkulepitust
Selle võisid nad pärandada oma pojale tingimusel, et ta sammub oma isa jälgedes. Kogu impeerium jaotati sõjalis-halduslikeks piirkondadeks teemadeks. Teemat juhtis strateeg, kes oli samaaegselt väepealik, kohtunik ja maksusüsteemi korraldaja. Relvadena kasutati pikki piike, mõõku, kilpe, vibusid, odasid ning linge. Sõjavägi jaotati kerg- ja raskejalaväeks. Kõrgelt hinnati sõjakavalust. Vaenlasele antud piduliku tõotuse murdmises ei nähtud midagi taunimisväärset. See kõik kuulus sõjakavaluse juurde. Bütsantsi sõjavägi oli hästi varustatud ja hoolikalt välja õpetatud. Sõdalasi harjutati käsitlema mõõka ja viskerelvi, hüppama täies varustuses hobusele. Bütsantsi keemikute tähtis leiutis oli ''kreeka tuli'' isesüttiv segu, mis põles ka vees. See olevat koosnenud naftast, asfaldist, väävlist, sõest, vaigust ja kustutamata lubjast. Merelahingus tõi ''kreeka tuli''
A tegevus, seisneb korterisse sissetungimises ( varguse koosseisuline raskendav asjaolu) ja raha ( võõra vallasasja äravõtmises) omastamise eesmärgil. 30 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS,lk 66- 67 Teo objektiks e. rünnatavaks õigushüveks on B -le kuuluv raha , mis on A suhtes võõras vallasasi. A välist käitumist iseloomustab aktiivne käitumisakt, mis seineb tegevuses ja väljendub: valduse murdmises ja võõra vallasasja äravõtmises, sissetungimise teel. Tagajärg on B-le kuuluva vallasvara vähenemine Teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos seisneb selles, et A tegevuse tulemusena, mis seisnes B-le kuuluva raha äravõtmises on vähenenud B-le kuuluv vallasvara. A- d kui subjekti iseloomustab , et A-l puudub seaduses eetenähtud isikutunnus ja A on vahetu täideviija, sest pani kirjeldatava teo toime ise. Subjektiivne koosseis
annaabi.ee 
