B T s 1 L 2 3 A M C B Joon. 39 6.1.3. Kahe tahuka omavaheline lõikumine Kahe tahuka pindade lõikejoon võib koosneda ühest või mitmest kinnisest murdjoonest, mille leidmiseks on põhiliselt kaks teed: a) leitakse kummagi tahuka servade lõikepunktid teise tahuka tahkudega, saadakse lõikejoone tipud; b) leitakse ühe ja teise tahuka tahkude vajalikud lõikesirged, saadakse kõik lõikejoone küljed. Praktikas rakendatakse neid võimalusi koos. Leida püramiidi ja püstprisma lõikejoon. Tipud 1,2,3,4,5,6 on kohe leitavad. Prisma serva K lõikepunktide leidmiseks võtame abitasandi 1 nii, et K ning määrame
AB AB AB Näide 45. Arvutada x y ds, L kus kinnine joon L koosneb punktide A 0, 0 ja B 1, 1 vahelisest parabooli y x2 kaarest ning punkte B, C 1, 0 ja A ühendavast murdjoonest Nüüd koosneb integreerimistee L kolmest tükist: parabooli kaarest L 1 , kus y x2 y x , x 0, 1 , sirglõikudest L 2 , kus x 1, y 0, 1 ja L 3 , kus y 0, x 0, 1 . Seega x y ds x y ds x y ds x y ds
ühest punktist, sirglõigust, kaarest, või mille koostisse võib kuuluda ka palju üksikosi, plokke vms. Arvuti seisukohalt on oluline, et objekti kõik ülejäänud osad on valitud ka siis, kui on valitud vaid objekti üks osa. Objektiks loeb programm AutoCAD üksikosade kooslust, mis on veel valitav põhimõttel “punkt joonel” ühekordsel valikul. Nii on objektiks iga sirglõik murdjoonest, mis on joonestatud käsuga LINE, ka on objektiks ringjoon – käsuga CIRCLE, ringi kaar – käsuga ARC, ellips – käsuga ELLIPSE (kuigi liitjoone-tüüpi ellips koosneb 16 ringikaare jupist) jne. Objekt võib koosneda ka mitmest üksikosast – näiteks käsuga PLINE joonestatud joon võib koosneda sirglõikudest ja ringikaare juppidest, kuna hulknurgal – POLYGON – võib olla kuni 1024 üksikut serva
annaabi.ee 
