sotsiolingvistika uurimisseisu analüüsialaks. Järgnevalt on iseloomustatud eesti dialektoloogiat eelkõige kui ajalooliste eesti kohamurrete uurimist. Kuid ajalooliste eesti murrete uurimiseski on toimunud murrang. Peale uurimisobjekti eespool mainitud vältimatu muutuse on selleks olnud mitmeid positiivseid eeldusi. Kõigepealt eesti murrete kirjeldamine on jõudnud uude seisu. Näiteks hiljaaegu trükist tulnud saarte murdetekstide köitega jõudis lõpule eesti murrete akadeemiline tekstisari. See, et kõikide eesti murrete kohta on saadaval autentsed tekstid koos põhjalike eessõnadega murrete häälikuliste ja morfoloogiliste erijoonte kohta, teeb võimalikuks uued üldistavad käsitlused eesti murrete kohta. Üheks näiteks sellest on läbi ajaloo esimesed eesti murrete kohta üldist teavet jagavad laserplaat ,,Eesti murdeplaat" (Viikberg 2002) ja murrete kõrgkooliõpik (Pajusalu jt 2002).
[ma] odin võtsin võti [nad] tulled tul(n)d tullu, tullu' [ma] saisin saaks saass Murdekogud ja uurimiskeskused Murdekeele lauskogumine algas Andrus Saareste eestvõttel 1921. a üliõpilastest stipendiaatide abil. Wiedemanni sõnaraamatut järgiva sõnavarakogu kõrvale tekkis murdetekstide kogu, väärtuslik allikas mitmele teadusharule. Keeleteadlaste kõrval on teinud suure töö Emakeele Seltsi vabatahtlikud kirjasaatjad. 2006. aastaks oli kogutud 1 748 500 sedelit ja 139 450 lehekülge keeleandmeid. Kohanimesid on kogutud 700 000, isiku- ja loomanimesid 56 700 sedelit (lähemalt vt http://www.teaduskogud.org/materjalid). Eesti Keele Instituudi dialektoloogid (Aili Univere, Salme Tanning, Helmi Viires, Mari Must, Helmi Neetar, Mart
24. Eesti keele ajaloo uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: murded, sõnavara päritolu, nimeuurimine, murdegrammatika, murdekorpused Uurimiskeskused: TÜ ja EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Uno Rätsep, prosoodia uurimisrühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm, Lembit Vaba, etümoloogiasõnaraamatu töörühm, kirjakeele ajaloo uurimisrühm Tööd: ,,Eesti murrete sõnaraamat", murdetekstide sari ,,Eesti murded", murdekorpuste koostamine 25. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Eesti kirjakeele algus: Eesti kirjakeele ajalugu hõlmab umbes 480-aastase perioodi, alustades ajast, mil seni teadaolevalt ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat (1525). See miWittenbergis trükitud teos sisaldas M. Lutheri ssa tõlke. Esimene osaliselt meie ajani säilinud raamat pärineb 1535. aastast (Wanradti-Koelli katekismus). Enne seda üksikuid käsikirjalisi tekste ja kohanimeloendeid.
annaabi.ee 
