vihtus niita kõige ees. XIX sajandi teisel poolel mitmekesistus ka riimilise rahvalaulu värss: Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke? Kui viimist eesti vanemat siit rüütli mõõk viis hauda. 8. Regivärsiliste rahvalaulude keelest. Regivärsside mõistmist takistab tunduvalt nende arhailisi, ajaloolisi vorme sisaldav keel, milles on lisaks murdejooni. Arhaisme kasutasid kõik laulikud, nii õpitud laule esitades, samuti improvisatsioonides. Tingimustes, kus kõnekeel erines tugevasti laulukeelest, leidub lauludes palju väärarhaisme. Arhaismide visa püsimine seletub osalt värsimõõdu, osalt stereotüüpsusega, arhaismidesse suhtuti kui luulevormidesse. Kahe- ja neljasilbilised sõnad kaasrõhuga kolmandal silbil moodustavad kergesti trohheilise rütmi, aga ühe- ja kolmesilbilisteks lühenenud
1580-90. aastate Boieruse katoliiklik tekst. Eesti k teksti 41 rida. See on ilmselt poola k tõlgitud palve. Teksti eesti keelt on hinnatud oskamatu tõlkija kirjapanduks. See vaimulik manitsus on kirjutatud põhja- ja lõunaeesti segakeeles, st tekst on üldeestiline, mõne selge lõunaeestilise joonega. Völckeri "Regulae Societatis Jesu" lisalehed, kus oli ka eesti k teksti: meieisapalve, Ave Maria, usutunnistus, 10 käsku, 5 kirikukäsku, 7 sakramenti. Tekstis on rohkem põhja- kui lõuna murdejooni. Põhjaeestilisuse tõttu arvatakse, et Völcker kasutas käsikirja luues eeskujuna põhjaeestilist teost. 1589 Ametitunnistus Awerbachile, mille andis välja Tartu raad, kinnitades, et Awerbach suudab teha silmaoperatsioone. Saksakeelsest originaaltekstist eestikeelse tõlke tegija pole teada, kuid ta polnud hea eesti k oskaja. Siin on leitud põhja- ja lõunaeestiliste joonte segunemist. Tekstis on 35 rida. JÄRELDUSED: Suur varieeruvus kõigil keeletasandeil
Kokku: igas ühiskonnas, kus naistel ja meestel on võrdne juurdepääs normivormile, kasutavad naised iga stabiilse sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem kui mehed (Hudson 1996: 195). Samasugune sooline erinevus on leitud olevat juba laste kõnes. Lisaks sellele universaalile võib märkida ka mõningaid muid meeste ja naiste keelelisi erinevusi: - naised sobituvad uude keelelisse keskonda minnes kiiremini sinna sisse, mehed säilitavad enam vanu keelelisi jooni (murdejooni, sotsiaalseid jooni); - keskklassi naised tegutsevad normikeele poole suunduvate muutuste heaks, töölismehed juhivad neid muutusi, mis viivad standardvariantidest eemale; - sotsiaalrühm mõjutab meeste kõnet enam kui naiste oma; - vanad naised kipuvad säilitama murret, samal ajal kui nooremad naised just veavad keelelisi innovatsioone. 3.4. Keel ja vanus Inimesed jagunevad vanuserühmadesse (lapsed-noored-keskealised-vanad-raugad). Vanus
annaabi.ee 
