ravimteede kasutamisest, hügieenist jne, § hulgaliselt rahvapärast sõnavara haiguste, taimenimede jne kohta (süggelissed, rouged, warsa kabjad, tomikas `toomingas`). 1780 (täiend trk 1818) ,,Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks" (A. W. Hupel) nii põhja- (lähtub A. Thor Hellest ja Vestringist) kui lõunaeesti keele ( Otepää pastori J. Chr. Claire käsikirjalisest lõunaeesti keele grammatikast) grammatika § esmane murdejaotus, § eesti ja soome keele seose väljatoomine § 19. saj lõpuni suurim eesti keele sõnavara kogu. Ilukirjanduse algus o Jutukirjanikud (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holz, Johann Wilhelm Ludwig vo Luce) jätkasid 18. sajandi algul välja kujunenud raamatukeele kasutamist, o sai alguse ilukirjanduse keel. o Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele
III saartelääne-pärnu harju-järva põhjavilj. p-tartu kirde pärismulgi helme päristartu kirdetartu võru IV Kihnu Vigala läänekesk Suure-Jaani Kodavere ranna jm jm idakesk jm jm kirde Arnold Kask (1956, 1984) esimene, kes on eraldanud kirderannikumurde! I Põhimurded: põhjaeesti põhjaranniku lõunaeesti Eesti murdejaotus peamurded: põhjaeesti lõunaeesti murderühmad: põhjaeesti kirderannikum. lõunaeesti murded: saarte lääne kesk ida ranniku kirde mulgi tartu võru setu murraku- rühmad: läänesaare hiiu põhjalääne jne. murrakud: Kihelkonna, Pöide, Reigi, Risti, Ridala jne.
keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. (Labov uuring häälikutest. Ta otsustas, et New Yorgi erinevate sotsiaalsete klasside keel varieerub ja seda on kõige lihtsam uurida häälikute muutumiste kaupa. Ta viis oma uurimuse läbi erinevate hinnaklassidega New York'i kaubamajades). Võetakse üks keeleüksus, mida kvantitatiivsete tunnustega võrreldakse. · Eesti keele varieerumist näeme eelkõige murretest. Meie ametlik murdejaotus pärineb aastast 2002. ,,Eesti murded ja kohanimed". Seal on murded jaotatud: saarte, lääne, kesk, ida, mulgi, tartu, võru, setu ranna ja alutaguse murdeks. Psühholingvistika · Keel ja meel, nende areng (lapsekeel) keeleomandamise uurimine. Uuritakse keele arengu ja lapse muu arengu seoseid. Keeleliste nähtuste uurimine, mis vorme võtavad lapsed kõige enam oma keelde. Psühholingviste huvitab keele arengu ja lapse muu arengu seos.
annaabi.ee 
