o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica
Vana-Rooma autasude loend Pärjad olid kõrgemad aumärgid. · CORONA TRIUMPHALIS - võidupärg, kõrgem üksikisiku aumärk, millega autasustati ülemjuhatajaid suurlahingu võitmise eest. Algselt oli tegu loorberipärjaga, hiljem valmistati see kullast ja nimetati ümber CORONA AUREA. · CORONA MYRTAEA - väeosa piiramisrõngast vabastamise eest antav mirdipärg. · CORONA CIVICA - kaassõduri elu päästmise eest antav tammepärg. · CORONA MURALIS - müüripärg, mis anti esimesena vaenlase kindlusemüürile tunginule. · CORONA VALLARIS - anti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule. · CORONA CASTRENSIS - anti samuti esimesena vaenlase välikindlusesse või välilaagrisse tunginule. · CORONA ROSTRATA - anti esimesena vaenlase laevale tunginule. Leegion (ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist) oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus
Kui seemned külvatakse kevadel aprillis-mais, õitseb juunist augustini, kuid kui külvata juulis-augustis, hakkab õitsema järgmise aasta mais. Seemned idanevad 18-21°C juures 15-20 päeva. [1, 13] 1.3. Haljastuses kasutatavad liigid Eelpool lähemalt tutvustatud perekondadest on Eestis haljastuses kasutusel mitmeid liike. Lähemalt tutvustan nendest külmamailast (Veronica chamaedrys), harilikku müürilille (Cymbalaria muralis), aed-pärdiklille (Mimulus x hybridus) ja lillat vägiheina (Verbascum phoeniceum). Tabel 1.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [1, 3, 4, 5, 8, 10, 11, 12] Liik Vars Lehed Õied Veronica Varred nõrgavõitu, Lehed lühirootsulised Õied hõredates õisikutes, chamaedry alusel tõusvad, või rootsutud, vastakud, õiekroon neljatine,
Rebasheinad Amaranthus 2 15-18 C 6-14 päeva Põõsas-hõbekakar Argyranthemum frutescens 2 15-18 C 10-14 päeva Feerulalehine ruse Bidens ferulifolia 2 108-20 C 7- 14 päeva Harilik ämbliklill Cleome hassleriana 2 18 C 14-20 päeva Mehhiko sigaretilill Cuphea llavea 2 V 20 C 8-10 päeva Müür-kipslill Gypsophila muralis 2 V 20 C 4 päeva Kare tilkviljak Eccremocarpus scaber 2 V 15 C 21-60 päeva Erepunane Ipomea coccinea 2 18 C 14 päeva Hõlmine lehtertapp Ipomea lobata 2 18 C 14 päeva Aedkohhia Kochia scoparia 2 V 18 C 7-14 päeva Pärdiklill Mimulus 2 12 C 7-14 päeva
aluste võsunditega. Vars püstine, alumises osas paljas, ülemises osas 5-7 lehest männas, lehed on ebavõrdse suurusega. Õisi 1või 2 niitjatel 3 cm pikkustel raagudel, õied valged, seitsmetised, meenutavad tähekest. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kupar. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harvem seemnetega. Metsas kasvab sageli koos leselehega. Kasutamine: sobiks kautada haljastuses nt. parkides puude all. JÄNESESALAT Mycelis muralis, nime päritolust: mycelis on A. Cassini poolt antud nimi, muralis müür-, müüril kasvav. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: varjukad metsad, eriti kuusikud ja kuuse-segametsad: salu- ja laanemetsad, lodu- ja lammimetsad, ka vanadel niisketel müüridel, prahi-paikadel, võsastikes. On niiskus- ja varjulembene, eelistab viljakat mulda. Jänesesalat on õrn taim väga lühikese risoomiga; püsik. Vars püstine, 30-85 cm kõrgune, ülaosas harunev
Sõnajalgadest kasvavad naiste-, ohtene-, laane- (Matteuccia struthiopteris) ja maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas). Lisanduvad h. angervaks (Filipendula ulmaria), h. heinputk (Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Raiestikud uuenevad enamasti vegetatiivselt sanglepa ja kasega, harva saarega. Uuenemist takistab raiestike lopsakas rohukasv, peamiselt sõnajalad, h. naat, h. angervaks, jt. liigid
annaabi.ee 
