Püha Paisios sünninimega Arsenios Eznepidis (1924 ) oli tuntud Kreeka Ida-õigeusu askeet Athose mäelt. Ta oli hinnatud tema vaimse juhatuse ja askeetliku elustiili poolest. Paljud inimesed kogu maailmast austasid väga Paisiost, nende hulgas eriti Kreeka ja Venemaa. Auväärne Paisios kanoniseeriti ehk kuulutati pühakuks 13.jaanuaril 2015. Kreeka kodusõja ajal töötas Arsenios raadios, aga peale sõda otsustas ta külastada Athose mäge, kus külastada isa Kyrili. Olles olnud paar aastat munkluses algaja, tonsuuriti Arsenios 27.märtsil aastal 1954. Tonsuuriga kaasnes uus nimi isa Averkios. Aastal 1958 paluti Averkiosel minna elama oma kodu küla lähedale ja võidelda protestantide vastu. Naasedes Athose mäele aastal 1964 otsustas Paisios elada eraklikult. Aga tema tervis ei pidanud vastu ning 2 aastat hiljem otsustati teda opereerida. Peale operatsiooni suundus Paisios elama Stavronikita kloostrisse, kus ta suri aastal 1994.
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga
juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast. Et täielikult pühenduda religioosele elule ning liha suretamisele, valib ta enesele looduse, selle üksinduse ja vaikusega. Ta soovib vaid palvetada ja mediteerida. Tol
Esimeseks suutraks budismis peavad kõik koolkonnad suutrat nimega "Dharmachakrapravartana" ('seadmuseratta käivitamine'). Kombestik Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada.
Nii on unenägu vaimulikul teel oluline abivahend. Ta näitab meile kätte suuna. Ta on enesetundmise allikas. Ja ta näitab, millega peaksime Jumala ees tegelema. Selles raamatus on tegeletud unenäo vaimuliku tähendusega. Sealjuures tegeleti spirituaalsusega, mis peab oluliseks inimese kõiki külgi, mis annab kõik, ka alateadvuse, Jumala hoolde, et Tema valgus meie hinge kõigis sügavikes helendaks ja neid muudaks. Viiteid sellisele muutumise spirituaalsusele leiame juba vanas munkluses. Seda käsitelu tahan jätkata. Munkade meelest peaksime vaimulikul teel silmas pidama eelkõike kolme asja, sest nende kaudu kohtume Jumalaga, nii räägib Ta meiega: meie mõtted ja tunded, meie keha ja meie unenäod. Jumal räägib sõnas, mis on Pühakirjas meieni jõudnud. Eelkõige räägib ta meie eneste läbi, ja siin ongi olulised just mõtted, tunded, keha ja unenäod, mida peaksime tähele panema, et osata võtta Jumala sõna isiklikus tähenduses
Oluliseks saab Marmoutier’i klooster. Gallia kaguosas tekib omaette keskus. Peamiseks asualaks saab Rhone’i jõe org. Lerinumi kloostri rajas Honoratus. Ta oli riigiteenistujate perest pärit. Kloostreid nimetatakse sageli põgenike kloostriteks, sest pealetungivate germaanlaste eest põgenevad aadlikud kloostritesse. Omakorda hakates seal tooni andma, mis tähendab, et neist kujunevad võrdlemisi rahulikud paigad ja teiseks lõppeb Lääne munkluses vastuseis teadusele ja kultuurile. Aristokraatlik mõtlemine kloostrimüüride vahel kujundab Lääne munklusest sellise vaimse ja akadeemilise suundumuse. Honoratus reisis palju ning õppis tundma ka idamunklust, ent kujundas enda kloostri ümber ning lihtsalt ei kopeerinud varemnähtut. Lerinumi kloostri puhul on kord ja omavaheline läbikäimine oluliselt rangem: vastuvaidlematu kuulekus abtile on tingimus, mis Lerinumi kloostri tüüpi kloostreid
annaabi.ee 
