seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või
Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Ta kaebas, et pole midagi muud maailmas, mis mehe meele kõrgustest niimoodi alla tooks kui naise hellitused ja kehade ühinemine. Tõsi küll, ta pidas õigeks, et kord juba sõlmitud abielu kestaks ühe abikaasa surmani, ja tunnistas laste saamise abielust tulenevaks õnnistuseks. Ühiskonnas peeti lugu munklusega seostuvast askeetlikust elu- ja mõttelaadist. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse, mida tuli hüvitada nn lihasuretusega selleks kasutati näiteks palverännakuid, paastu, kareda köie mähkimist riiete alla paljale ihule ja ajutist keeldumist seksuaalelust. Esimesel aastatuhandel peeti Lääne- Euroopas sageli sõdu. Riigid ja riigikesed lagunesid ja (taas)ühinesid. Au sees olime helik võitlusvõime, jõud ja julgus.
Kristlik askees astub 3. sajandil julge sammu – mõtestab saabuvat maailma enda jaoks – see maailm tuuakse enese eluruumi, ehk elatakse üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis ka selle aluse, kuhu ja miks eralduda. S.t et see maailm, kuhu eralduti, pidi paiknema praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3. sajandi jooksul on võimalik selles askeesis eristada kolme selget motiivi: 1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik
annaabi.ee 
