müügitulu rahaga paremaks muuta?" (Maja 2012). Keskkonnasäästlik planeerimine ning elamuarendus kajastub veebiajakirjas Ehitaja (2011), mille andmeil remondib riik 2011 ja 2012 a kvoodimüügist saadud 146 miljoni euroga energiasäästlikumaks 480 hoonet. Kvoodiraha saab kasutada vaid majade energiasäästlikumaks muutmiseks. Selle alla käivad fassaaditööd, akende-uste vahetamine, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuendamine (Ehitaja 2011). 8. KOV-te eluasemekorralduse eesmärgid munitsipaalomandi jagamisel Erinevate internetilehekülgede andmetel võib KOV püstitatud eesmärgid jagada järgmisteks: 1. efektiivselt toimiv munitsipaal- ja sotsiaaleluasemesektori loomine; 2. uue eraelamuehituse soodustamine KOV-de poolt planeeringute ja infrastruktuuri arendamise kaudu, nt - vee- ja kanalisatsiooni atrofeerunud torustiku väljavahetamine ja vee kvaliteedi tagamine EL struktuurfondide kaudu; 3
Company, Eestis Estline). Ka patendisüsteem võib anda teatud ajaks monopoolsed õigused. Sisenemisbarjäärid võivad tuleneda kasvavast mastaabiefektist. Odavam on teenindada ühte piirkonda ühe elektrijaamaga kui paigaldada sinna mitu elektrijaama. Kui ettevõte on omandanud monopoolse seisundi kasvava mastaabiefekti tulemusena, nimetatakse seda loomulikuks monopoliks. Loomulikke monopole püütakse allutada regulatsioonidele kas riikliku või munitsipaalomandi või siis vastavate kontrollimehhanismide kaudu. Üldkasutatavad hüvised Esineb olukordi, kus turg ei paku kõiki hüviseid või pakub neid ebapiisaval hulgal (näit riigikaitse, navigatsioonivahendid). Neid nimetatakse üldkasutatavateks hüvisteks. Iga täiendav üksikisik saab neid hüviseid tasuta kasutada. Piirkulu, mis tekib täiendava hüvist kasutava üksikisiku tõttu, on formaalselt null. Majaka kulud ei sõltu sellest, mitu laeva sellest mööda sõidavad
ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust, riigi vara kasutamist ja säilimist, 73 samuti kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist. Tema pädevusse kuulub ka nende ettevõtete majandustegevuse kontrollimine, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Riigikontroll kontrollib ka avalik-õiguslike asutuste ja fondide majandustegevust, välja arvatud munitsipaalomandi baasil loodud institutsioone. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Tema volituste kestus on viis aastat. Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest. 3
ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust, riigi vara kasutamist ja säilimist, 73 samuti kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist. Tema pädevusse kuulub ka nende ettevõtete majandustegevuse kontrollimine, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Riigikontroll kontrollib ka avalik-õiguslike asutuste ja fondide majandustegevust, välja arvatud munitsipaalomandi baasil loodud institutsioone. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Tema volituste kestus on viis aastat. Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus. Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest. 3
annaabi.ee 
