Nendel j õududel oli Kre mli v õi muladviku vaname elsete toetu SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kol m arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli o mariikluse taastamine, mida aga i mpeeriumi m e elsed j õud täie välistasid. Nende arvates pidi k õik jääma muutumatuks. Kol manda suuna m o odustasid Rahvarinne ja rahvusko m munistlik osa EKPst. Ne mad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suure m iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti i mpe eriu mi säilitamist ning püüti sel e es märgil muu ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. nove m bril 988. aastal v õttis Eesti NSV Üle mnõukogu vastu
Kultuurielu ja eluolu: ENSV õpik II osa lk. 56-59 II Üldajalugu A) MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (1918.-1939.) 1. Iseloomusta demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda! demokraatlik ühiskond totalitaarne ühiskond a) lubatud mitmeparteisüsteem. Näiteks a) eksisteerib 1 partei. Näiteks Saksamaal Prantsusmaal oli palju väikeseid parteisid, natsionaalsotsialistlik partei, NL-s kom- mistõttu olid sagedased valitsustevahetu- munistlik partei. sed. USA-s toimis kaheparteisüsteem vaheldumisi on võimul 2 suuremat parteid Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. b) puudub juhikultus. Näiteks Prantsusmaal b) juhikultus (Saksamaal Hitleri juhikultus, ja USA-s on riigipeaks president, kes NL-s Stalini) valitakse rahva poolt. c) inimestel laialdased demokraatlikud c) demokraatlikud vabadused puuduvad, vabadused, näiteks NL-s ja Saksamaal polnud
Aga see süsteem varises kokku esmajoones seetõttu, et inimene ei käitunud (ei tahtnud käituda) nii, nagu süsteem ette nägi. Inimene ei tahtnud käituda ega käitunudki mingitele abstraktsetele “ühiskonnahuvidele” vastavalt. Oma algusaegadel arenes NSV Liit kiiresti just tänu lausriigistamisele. See võimaldas ülisuuri investeeringuid suunata sinna, kuhu kogu vara omanikuks-käsutajaks muutunud kom- munistlik juhtkond tahtis. NSV Liidu majandus oli oma olemuselt moderniseeritud sõjakommunism. Turujõudude asemel ressursse kamandanud ametnikel tuli vastu võtta miljoneid otsuseid. Tippjuhtkonnani jõudis info pika ametnike ahela vahendusel. Vältimaks info moondumist, pidi iga kõrgem ametnik hoidma oma valvsa pilgu all madalama astme ametnikke. Paraku sai niisugune süsteem funktsioneerida vaid suhteliselt lühikest aega. Mõne aja möödudes
annaabi.ee 
