Eesti Kongressi esi mene istung toimus 1990. aasta m ärtsis. Seal kinnita tegevuskava, mis nägi ette läbirääki miste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada o mariiklus. Kongressi liik m etest valiti Eesti Ko mitee, mille esi m eheks sai Tunne Kelam. ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvusko m munistid ja i mpe eriu mi m e elsed) ning kaotas l õplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta m ärtsis toi musid ka esi m esed de m okraatlikud vali mised Eesti NSV Üle mnõukogusse. Valimistel osalesid k õik olulise mad poliitilised jõud. Üle mnõukogu esi m eheks valiti Arn Rüütel, kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Üle mnõukogu Presiidiumi esi m e es. A m etist lahkus seni valitsus e esotsas Indrek Too m e ga (a m etis 19881990)
valitsuse eesistuja. Konstantin Päts valiti presidendiks 1938. aasta aprillis. Poliitiliste parteide tegevus jäi keelatuks. 1938. aastal valiti Riigivolikokku viiskümmend viis valitsusmeelse Isa- maaliidu esindajat ning 25 opositsiooni esindajat. Riigis jäi kehtima kaitseseisukord. Aastatel 1934–1940 juhiti Eesti Vabariiki autoritaarselt. 1938. aasta mais andis president Päts amnestia, mille alusel vabastati vanglast 183 poliitvangi. Enamik neist (104) olid kom- munistid ja nende poolehoidjad, kes olid riigivastase tegevuse eest aastatel 1923–1938 pikaks ajaks vangi mõistetud, samuti vabastati 79 vapside liikumise liiget. 1940. aasta suvel oli lisaks kriminaalkurjategijatele vangis 36 inimest, kes olid süüdi mõistetud spionaažis Nõukogude Liidu kasuks, ja seitse isikut, kes olid vangistatud poliitiliste süütegude pärast. Eesti Vabariigi okupeerimine ja Nõukogude Liitu inkorporeerimine 23. augustil 1939
1918. aasta veebruariks oli Eesti Divii- Vabariigi looja; riigivanem ja vabariigi sis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. president 13 EESTI SÕJAAJALUGU Eesti Vabadussõda 19181920 1917. aastal oktoobripöörde tagajär- ei suudeta vastu seista. Punased jõud- jel Venemaal võimu haaranud kom- sid Tallinna, Paide, Viljandi ja Pärnu munistid püüdsid taastada impeeriu- lähistele. Vabatahtlike mobilisatsioon mi endistes piirides ja laiendada oma ei andnud oodatud tulemusi, kuigi mõju nn maailmarevolutsiooni kau- rindele tõttasid koolipoisid ja üliõpi- du kaugemalegi. Balti regioonis seisid lased. Alles sundmobilisatsioon pani neile vastu soomlased, eestlased, lee- aluse teovõimsale armeele. dulased ja lätlased. Aastaid 19181920
annaabi.ee 
