Tänu Lokile sõidab ta lahinguväljadel kaheksajalgse hobuse Sleipniriga.kergesti äratundmise eest kaitses ta end kujumuutmisega, reisides alati inkognito , valenimede all.(3) Odinit peeti peamiseks lahingujumalaks ja ,,võitude isaks" peeti teda eriti aristokraatlike sõjameeste klassis. Peeti ka Taani ja Norra kuningasoo kaitsejumalaks. (Allan, 2004, lk 45) Tal on väga kõrgelt tunnustatud sõjaväe-luure alal. Temaga koos lahingus on alati saatjaks kaks musta ronka Huginn ja Muninn, kes mööda maailma ringi lennates teda sündmustega kursis hoiavad. Müüdi järgi on Odinil vaid üks silm, teise silma ta vahetas Mimir-ist, Tarkuse Kaevust, lonksu tarkuse vastu. Kaev ise asus Maailmapuu Yggdrasil-i juurte all. Silm võimaldas Mimir-il näha kaugete maade taha, samas andis ka Odinile võime alati näha ette mis tuleb.(6) Odin oli abielus jumalanna Frigg-iga (abielu ja kodu jumalanna), Ascardi kuninganna, Balduri ema,
ta oli teiste jumalate isa. Odini naine oli Frigg. Odin oli salapärane ja ettervamatu, ta võis muuta oma kuju. Tal oli kombeks käia ringi vana, halli habeme ja ühe silmaga mehe kujul, kelle nägu varjas lai kübar. Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga -- raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised. Odini järgi on nime saanud kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles (wednesday) ja hollandi keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist.
Rahvusvaheline kaubandus Kalmistute haudade arvu järgi võis olla 500-600 või 700-1000 inimest. Viikingiaeg - linnad SIGTUNA 970. a. esilekerkimine. Täpne planeering Kuningamõis ja mündikoda KAUPANG Norras; Oslo fjord 8. saj lõpp-10. saj algus Viikingite religioon AASID ja VAANID AASID: Odin- tarkuse, luulekunsti ja võitluse jumal; kõiketeadev. Ühe silmaga. Oda ja kaheksajalgne ratsu Sleipnir. Kaarnad Hugninn ja Muninn. Elas Valhallas ``tapetute pidusaalis``, kuhu saabusid valküüride saatel tapetud sõdalased. Oodati viimast lahingut. Taanis ja Götalandis populaarne. Viikingite religioon THOR oli Odini poeg. Välk, müristamine, torm, vihm, viljasaak. Füüsiline jõud. Võitles kurja vastu. BALDR Odini poeg HEIMDALLAR jumalate vahimees Viikingite religioon VAANID: FREYR rahu, rõõm, viljakus. Suur fallos. Rituaalsed peod. FREYA naissoost vaste.
annaabi.ee 
