· Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad · Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. · Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. · Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega. · Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. Munevatel kanadel esineb reproduktiivtrakti kahjustused: · Munevuse vähenemine või pidurdumine · Munad on kooreta või õhukese deformeerunud koorega · Värvilised munakoored kaotavad värvi, muutuvad kahvatuks või valgeks · Noorkanad, kes haigestuvad vahetult enne suguküpsuse saabumist, ei hakka munele. Lipiidse VEISTE KORONAVIIRUSINFEKTSIOON (TALVINE DÜSENTEERIA )
on kuulda hingamisräginaid. Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad. Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega. Täiskasvanud kanadel ei ole respiratoorne sündroom nii ilmekas kui tibudel. Munevatel kanadel esineb reproduktiivtrakti kahjustused: munevuse vähenemine või pidurdumine, munad on kooreta või õhukese deformeerunud koorega, värvilised munakoored kaotavad värvi, muutuvad kahvatuks või valgeks. Noorkanad, kes haigestuvad vahetult enne suguküpsuse saabumist, ei hakka munele. Dif.diagnoos: Newcastle`i haigus, Infektsioosne larüngotrahheiit, Gumboro haigus (Infektsioosne bursiit), EDS-76, Respiratoorne mükoplasmoos.
Pärisimetajatel, kelle embrüod arenevad emaüsas ja toidetakse ema poolt, leidub väga vähe rebu munarakus Rebuvalke toodavad teised organid, nagu maks (imetatel, lindudel, kahepaiksetel) ja rasvkeha (putukatel), mis transporditakse verevooluga munarakuni 21. Muna suurused ja kuju Muna mõõtmed võivad olla väga erinevad, vaalhail 30x14cm, jaanalinnul 15x13cm, võrrelduna tüüpilise somaatilise rakuga. Tüüpiliselt on munad keraja, munaja või silinderja kujuga. Ainupilulistel, munevatel ürgimetajatel on väiksed munad. Pärisimetajatel on munarakud väikesed, inimesel ca 0.1mm Muna = Munarakk + munakestad 22. Munakestad Primaarne e esmane munakest katab munaraku membraani – oolemmi, spetsiaalne rakuväline maatriks, sisaldab peamiselt glükoproteiine, mida sekreteeritakse areneva munaraku poolt, vahel ka ümbritsevate rakkude poolt. Paljudel loomadel kutsutakse primaarset munakesta ka vitelliinkestaks
annaabi.ee 
