Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99...100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb:Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist
2 normaalne munevus:kestab 11 munemiskuu lõpuni; 3 munemise lõpu perjood Esimese munemiskuukeskel on karjas kolmes seisundis kanu: Munejad,kiiresti kasvavad, füsioloogiliselt munemiseks valmistuvad ja mittemunejad kanad. Pärast esimese muna munemist jätab noorkana ühe päeva vahele ja muneb esimesel nädalal keskmiselt 3-4 muna. Teine nädal on juba rekordiline 6-7 muna. See tase püsib 5-6 nädalat. Pärast seda munemise intensiivsus langeb ühe protsendi nädalas. Pärast 11 munemiskuud hakkab kanakarja munatoodang kiiresti langema. Kui keskmine munevus on korralike söötmis - pidamistingimuste korral langenud alla 60%, on kanakarjas juba 15% mittemunejaid.( Kuna munade säilivusaeg on 28 päeva siis farmil on olemas eelmisest tegevusperioodist tööstuslik külmkapp munade hoiustamiseks.) Selleks, et tootmine oleks järjepidev, on vaja panna munad vähemalt 7 kuud ennem põhikarja munemise vähenemise algust inkubaatorisse väljahaudumisele
– veretäppide või mõne muu juhusliku lisandiga munad; – väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb: – Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. – Hoida pesad ja lindla alati heas korras. – Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. 6 – Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm.
– väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb (Leesment, 1977; Andersson, 1993): Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm.
Põllumajanduslindudena kasvat atavatel vuttidel on teiste linnuliikidega konkureerimisel terve rida eeliseid: hea kohanemisvõime, varajane suguküpsus ja seega kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus, hea vastupanuvõime haigustele. Vutid on kaasajal kõige intensiivsemalt toodangut andev põllumajanduslind. Munemine algab keskmiselt 40...45. elupäeval, munemisintensiivsus suureneb kiiresti ja püsib kõrgena 8...10 munemiskuud. Munemisintensiivsus suureneb esimese viie munemispäeva 5%lt 70%le esimese munemiskuu lõpuks ja 80...90%le teisel munemiskuul. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g, munade hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda. Täiskasvanud vuttide kehamass võib
annaabi.ee 
