teguritest. Munajõudlus näitajateks on munade hulk ja kaal. Põhiliselt kasutatakse munade saamiseks kanu, kuid ka vutte, kalkuneid, parte ja hanesid. Kanade munajõudlus oleneb pärilikest tegurites, nagu näiteks tõug ja tõusisesed sugulasliinid, aga ka sugulisest varavalmivusest, munemise aktiivsusest, munemispausi ja munemissessiooni pikkusest ning haudeinstinktist. Tihe korrelatsioon on munemissessiooni pikkuse ja munatoodangu vahel(r=0,73-0,77), sammuti 1-3 munemiskuu munatoodangu ja aastase munatoodangu vahel (r=0,68- 0,87).Munajõudluse päritavust on uurinud H.F. Kusner(1964) ja H. Haverman(1959), nende andmete kohaselt avaldavad pärilikud tegurid suurt mõju muna keskmisele massile, munakoore värvusele ja muna vormile, munatoodang oleneb aga rohkem väliskeskkonnatingimustest. Selektsiooni kasutamisel saab suuresti muuta kanade muna toodangut ja munajõudlust. 5 1.5Veojõudlus
üks 10 kana kohta. Jalutusala olemasolu korral peavad väljapääsuavad olema 35 cm kõrged ning 40 cm. laiad ja kokku tuleb arvestada iga 1000 kana kohta vähemalt 2 m laiuses käiguavasid. Jooksualad peavad olema sobiva pinnasega vältimaks saastumist ning kaitstud halbade ilmastikutingimuste ning kiskjate eest . Munakarjas eraldatakse kolme munemis perjoodi: 1.Munemise algus: kestab üksikul kanal kaks nädalat, kanakarjas aga kaks kuud või rohkem; 2 normaalne munevus:kestab 11 munemiskuu lõpuni; 3 munemise lõpu perjood Esimese munemiskuukeskel on karjas kolmes seisundis kanu: Munejad,kiiresti kasvavad, füsioloogiliselt munemiseks valmistuvad ja mittemunejad kanad. Pärast esimese muna munemist jätab noorkana ühe päeva vahele ja muneb esimesel nädalal keskmiselt 3-4 muna. Teine nädal on juba rekordiline 6-7 muna. See tase püsib 5-6 nädalat. Pärast seda munemise intensiivsus langeb ühe protsendi nädalas.
konkureerimisel terve rida eeliseid: hea kohanemisvõime, varajane suguküpsus ja seega kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus, hea vastupanuvõime haigustele. Vutid on kaasajal kõige intensiivsemalt toodangut andev põllumajanduslind. Munemine algab keskmiselt 40...45. elupäeval, munemisintensiivsus suureneb kiiresti ja püsib kõrgena 8...10 munemiskuud. Munemisintensiivsus suureneb esimese viie munemispäeva 5%lt 70%le esimese munemiskuu lõpuks ja 80...90%le teisel munemiskuul. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g, munade hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda. Täiskasvanud vuttide kehamass võib olla küllaltki erinev, sõltudes aretussuunast (alates munasuunaga emasvuttide 160 grammist kuni lihasuunaliste 330 grammini)
annaabi.ee 
