(kodumurdes ,,Kerkokell") ning ka Tartust ja seal veedetud ajast, näiteks tooduna ,,Tartu rahu"ja ,,Kateedrist", mis annab pildi tööst ülikoolis. 2. Valitseb traagiline, sapiselt irooniline ja sarkastiline suhtumine. Luuletus ,,Võõras vägi märgib punaväe saabumist Eestisse. 1941. a juuniküüditamise aegset hirmu annab edasi luuletus ,,Haarangu aegu" Suits kujutab ka valusat kaasaelamist oma kodu hävimisele. Ta pilkab ka Saksa okupatsioonivõimude mundrikandjaid. Kõige masendava kõrvalt kutsub ta aga siiski rahvast jääma ausaks ja iseseisvaks. 3. Põhijoon on eleegiline (kurb, kaeblik). Näiteks ,,Pagulastes" keelitab Suits Rootsi rannavalvureid mõistvalt suhtuma vaevatud põgenikesse. Peale seda kogu avaldas Suits veel vaid mõne luuletuse.
.....8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 2 SISSEJUHATUS Adolf Hitleri nimi on jäädavalt seotud 20. sajandi esimese poole Euroopa ajaloo kõige traagilisemate lehekülgedega. Natsionaalsotsialistid mõtlesid välja laagrid, mis olid mõeldud miljonite inimeste tööstuslikuks tapmiseks rassikriteeriumite alusel. Teises maailmasõjas kaotas elu kümneid miljoneid mundrikandjaid ja tsiviilisikuid. Natsionaalsotsialistide diktaatorid ise olid Esimesest maailmasõjast põhjustatud muutuste sünnitised. Enne 1914 aastat olid nad märkamatud tegelased ja neil polnud vähimatki lootust astuda poliitikaellu. Ainult unistustes võisid nad kujutleda ennast kõikvõimsate valitsejate ja massiliste rahvaliikumiste juhtidena [1 lk 19]. Esimene maailmasõda ja selle lõpetanud Versailles' rahuleping andis radikaalselt mõtlevatele
autoriteeti. Eestlased, kes alles XX sajandi algul suutsid oma riigi luua, suhtusid politsei kui riigivõimu esindaja käitumise, distsipliinitunde, väljanägemise jms küsimustesse väga rangelt. Kehtis absoluutselt range reegel: politseinik, kelle tööülesandeks on korra järele valvamine, ei tohi seda ise rikkuda. Politseinik pidi oma käitumisega olema kodanikele eeskujuks. Ta oli mundrikandja, munder kohustas end korralikult üleval pidama. Mundrikandjaid märgati, neid jälgis rahvas tähelepanelikult. Iga üksiku politseiniku väärsamm vähendanuks usaldust kogu politsei vastu. Ühiskonna julgeolek ja turvatunne algas just politseist. Eesti politsei käitumine ei olnud iseasi: see oli riigi, kogu ühiskonna asi (3:15). Kiirustamisi loodud Eesti miilits kannatas samade pahede ja puuduste all, mis olid omased revolutsiooniaegsele miilitsale ja Saksa okupatsiooniaja politseile : Eesti miilitsa koosseis
annaabi.ee 
