122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste.
122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste.
jämesoole osa). 30 126) Kõhuõõne veenid Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni. Maksa sisenev värativeeni moodustab: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 127) Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit. 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela
60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad 2 põhimikuarterit (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised
60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni. 61 113) Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte? Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit, mis moodustavad arterioosringi 1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad 2 põhimikuarterit (varustavad väikeaju). 2)Ajju tulevad veel sisemised
annaabi.ee 
