saalid täis soditud graffiteid. Kohaliku lapsena olen isegi uudishimust seal sees käinud ja ka katusel, millelt on väga väga ilus vaade Riisiperele. Legendid SUUR LIIKLUS VAJAB RAUDTEED Enne oli raudtee Tallinn- Keila- Paldiski. Läänemaa ja Harjumaa mõisnikud tahtsid, et tehtaks raudtee ka Haapsalusse. Siis tahetigi ehitada Keila- Kloostri- Haapsalu raudtee. Sellega ei olnud aga suurem osa nõus. Taheti ehitada Keila- Kloostri- Munalaskme- Haapsalu raudtee. 3 Kuid siis saatis Riisipere mõisnik riigivalitsusele palvekirja, et siin on liiga suur liiklemine ja siit peab raudtee läbi viima. Siis tulidki revidendid vaatama, kui suur siin liiklemine on. Seks ajaks ajas mõisnik kõik Riisipere ümbruse inimesed kokku, küll härgadega, küll jala. Inimesed pidi käima mööda teed
aasta 9./10. märtsil hävis tules arhiivi hoone Rüütli tänaval ja sellega koos hulk uuemaid arhiivifonde. Arhiivi vanem osa, sh raearhiiv, oli varem evakueeritud ning jäi pommirünnakust puutumata. 1944. aasta juunis viidi suur osa Linnaarhiivi vanematest fondidest Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Saksamaale. Ära viidi umbes 2/3 Tallinna Magistraadi arhiivist, lisaks gildide, raekohtute jt. dokumente. Tallinna jäänud arhivaalid toimetati samal suvel pakku Harjumaale, Järlepa ja Munalaskme mõisahoonetesse ning Risti kirikusse. Sõja lõppedes asusid Linnaarhiivi kogud seitsmes erinevas paigas, nii et sisuliselt tuli arhiivi hakata uuesti looma - tuli leida uus asukoht ja hakata koondama Eestisse jäänud arhivaale. 1947. aastal sai Linnaarhiiv oma valdusse hoone Lai tänav nr 40. Seal asus arhiiv kuni 1973. aastani. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal oli Linnaarhiiv reorganiseeritud Tallinna ja Harjumaa Arhiiviks
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes ei pea sisalduma täheühendit FIE. Äriühingutel on nime juures OÜ või AS sellepärast, et neid on olemas mitut liiki ning nimi peab näitama, millega tegemist on. FIEsid on aga olemas ainult üht liiki: inimesed. Kui talu haldab FIE, ei pea ta talu nimele midagi lisama, kui aga osaühing tahab kasutada oma ärinimes talu nime, siis peab sellele olema kindlasti lisatud OÜ: näiteks OÜ Munalaskme talu. Visiitkaartidele võib aga nime juurde vabalt kirjutada oma tegevusala sellisel moel, nagu vajalikuks peetakse: jurist toruluksepp, graafik jms. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab
Talumaad sai pärast seda tunduvalt paremini kasutada. Märkas ka seda, et krunditud talumaa valdaja 45 motivatsioon tõusis. Varasem eesti talupoja kollektiivsus, külakogukod, ühine tegutsemine, hakkab nõrgenema. Sellega olevat kollektiivset vastuhakuvaimu vähendatud, talupoeg hakkab rohkem oma maast kinni hoidma. Ka Eestimaal on progressiivne mees, Karl von Hueck, kes oma Munalaskme mõisas lasi kruntimise esimesena Eestimaal läbi viia. Mõisamajandusele suunatud ühenduses nii kruntimist kui talude päriseksmüümist igati soosisid ja propageerisid. 19. sajandi teise poole kohta võib öelda, et nii talude kruntimine kui müümine võtavad väga palju aega, sõltuvad erinevatest mõisatest, piirkondadest, arvestada tuleb mõisniku tahet oma talumaad müüa, samuti talupoegade enda konservatiivsust, mitte igal pool ei võeta seda võimalust rõõmuga vastu