Seega pole midagi kummalist, et sookilpkonn oli neil aegadel Eesti alal laiemalt levinud. Sigimine Sigimine. Pärast talvitumist veekogu põhjas muutuvad sookilpkonnad märtsisaprillis jälle aktiivseks ja hakkavad peagi sigima. Sel ajal võib täiskasvanud loomi näha tihti maismaal, mõnikord veekogust üsna kaugel. Sigima hakkavad 613aastased kilpkonnad (emased isegi mõnevõrra hiljem). Paaritumine võib toimuda nii maal kui ka vees. Munakurni võib aastas olla üks kuni kolm. Munad muneb emane tagajalgadega kaevatud auku päikeselises kohas, mis võib asuda veest üsna kaugel. Levila põhjaosas kooruvad pojad üksnes kuumal suvel, niisiis õnnestub see harilikult üks kord neljaviie aasta tagant. Noored kooruvad munadest kahe kuni kolme kuu pärast. Ilmale tulles on nende kilprüü 22,5 cm pikkune. Suure kõhtmise rebukotiga varustatult jäävad nad pessa kuni järgmise kevadeni. Pildid
Seetõttu on mitmel liigil traditsiooniline sooroll ümberpööratud - emased on isastest suuremad ja võistlevad omavahel nende pärast. Näiteks veetallajatel Phalaropus paarub emane algul ühe isasega ja muneb munad, seejärel aga jätab isase neid hauduma ja läheb ise uut isaspartnerit otsima (järjestikune polüandria). Ameerika vihitaja Actitis macularia ja lootoselinnu Jacana spp emased kaitsevad suuri territooriume, kus mitu isast võivad haududa nende munakurni (ressursihõive-polüandria). On täheldatud, et mõned emased isegi püüavad tappa teiste emaste järglasi, et hõivata endale rohkem isaseid (Emlen et al 1989). Ka Eestis tegelevad mõnedel kurvitsalistel, näiteks suurkoovitajal, haudumisega peamiselt isased. Millest on see põhjustatud? Üks välja pakutud seletus kõlab järgmiselt. Kurvitsaliste munad on suhteliselt väga suured ja toitaineterikkad, sest pesitsussessoon on arktilistes tingimustes
õigust ja luba tappa. Loomadeta loodus oleks mugav ja rahulik, mõnus keskkond majandustegevuseks. Elust kaugenenud linlane ehk kontorirott tõrgub mõistmast loomade tapmist ka loodusliku tasakaalu reguleerimiseks. (Pilvre 2007) Jahinduse mainet kahjustavad ka salakütid. Salakütt on jahieetika suurim vaenlane. Ta on isik, kes loata jälitab, püüab, surmab või omandab ulukeid; kes loata võõral jahialal heitsarvi ja jahilindude mune omandab või kaitse alla kuuluvate röövlindude munakurni hävitab. (Stackelberg 2006) Salaküttimiseks loetakse ka seda, kui võõral jahialal ulukeid varitsetakse, kui faasanite meelitamiseks jahiala piiri lähedale või isegi üle piiri jahialale viljateri raputatakse, kui naabri jahialale oma jahikoeri või mõnd abilist saadetakse, et ulukeid oma jahiala piiri veerde, näoga naabri jahiala poole ja seal olevat sokku pillitatakse. (Stackelberg 2006) Stephen Kellert viis USA-s läbi mitmeid uuringuid hoiakute kohta jahindusest aastatel 1973-1978
annaabi.ee 
