Enne kasekultuuri rajamist tuleks kindlasti maapind harida. Lendlus toimub aprillis- mais. Kasekedrik Munad asetab kasekedrik rõngana peenikestele kaseokstele. Tavaliselt piirdub kahjustus üksikute puudega. Tõrjeks on soovitav kasekedriku munakogumikud kase istanduses puudelt eemaldada ja hävitada. Viimaste aastate kuumadel suvedel on Eestimaal nii Vapsikud aru- kui ka maarjakaasikuid kahjustanud vapsikud. Kui vapsikuid on hulgi, söövad nad kasenoorendikes võra ülaosas tüvel mahlakat koort ja kambiumi. Putukad närivad koort ringjalt
vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud noortel lehtedel, võivad puu raagu süüa), Harilik külmavaksik (Operophtera brumata, Haab: Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) kaevandab lehes kitsad tammel, võivad puu raagu süüa), Hele-villkäpp (Calliteara pudibunda, liblikas, esineb looklevad valkjad käigud. Haava-kireskoi (Phyllonorycter sagitella) ovaalsed
loiumad. Paljudel liikidel esineb aastas vaid üks plvkond, vähestel kaks. Vimalik on, et ehmestiivalistel esineb ka partenogeneetilist sigimist, sest on liike, kellest on leitud vaid emaseid loomi. 5 Sigimine Pärast paarumist muneb emane putukas vette, vee kohale vi ka lihtsalt vee lähedale sültja limaga ümbritsetud munakogumikud. Seejuures on munade asukoht igal liigil kindlaks määratud, st. sama liik muneb alati kas vette vi vee lähedale, mitte nii kuidas parasjagu juhtub. Mune on ühes kogumikus sltuvalt liigist 10 - 1000. Seejuures muneb üks emane tavaliselt mitu munaklompi, nii et kokku vib mune olla mitu tuhat. Munakogumik on ümbritsetud limaga, mis niiskust saades tugevasti paisub, munakogumik vib sel juhul olla isegi kuni kreeka pähkli suurune
muneb munad. Paju-kilpäi punane ja valge sõstar. Sügisel muneb emane kilbi alla munakogumiku ja sureb. Kevadel kooruvad vastsed, imevad läbi koore taimemahla. Emasvalmik eritab enda ümber vahaja kihi. Valmikud ja vastsed kahjustavad. Valged kilbid. Nokalised. Lutikalised. Marjalutikas valmik talvitub varisenud lehtede all. Ilmub pungade puhkemise ajal ja imeb taimemahla. Munevad lehtedele. Väikesed munakogumikud on lehtedel maleruudukujulistena. Munemise lõpetanud valmik sureb. Kooruvad vastsed imevad taimemahla ja lähevad talvituma. Mardikalised. Maasika-õielõikaja 1 pk. Talvitub noormardikana kõdu all. Mais hakkab sööma noori maasikalehti. Pärast õiepungade tekkimist uuristab käigu õiepunga sisse, sööb ära tolmukad, emaka ja õiepõhja. Need pungad ei avane ja kuivavad. Munemiseks valib kõige suurema õiepunga, närib sellesse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna
annaabi.ee 
