* Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. * Rõhutada tuleb, et iga õpilane leiaks endale just sellise sobiva jalgade asendi, kus ta jalad kõige paremini puhkavad. * Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid * Munaasend (poolmadal): jalad kõrvuti või siis üks veidi eespool, sääred suusarajaga risti, kere toetub reitele, õlavarred surutud vastu sääri, põlved on kaenlaaugus ning kepiteravikud suunatud taha. Raskus täistallal või kandadel. * Madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. * Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool
Sääred hüppe ja põlveliigesest ette kallutatud, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid Suuskade kantimiseks on jalad ja puusad kallutatud mäe poole, keha tasakaalustamiseks kere kallutatud oru poole. Mäepoolne käsi all-ees orupoolse suusa kohal, orupoolne käsi taga-all puusade kõrgusel. Laskumised kiirlaskumiseasendites- kasutatakse suurema kiiruse saavutamiseks õhutakistuse vähendamise teel. Munaasend NÕUDED: Jalalabad kas kõrvuti või üks jalg teisest 0,5 jalalaba võrra ees Sääred suusarajaga risti või hüppe-ja põlveliigestest veidi ette kallutatud Kere paralleelne nõlvakuga ja toetub reitele Küünarliigesest painutatud käte õlavarred on surutud eest vastu sääri, põlved kaenlaaugus, kepiteravikud suunatud taha. Pea kallutatud veidi taha Konnaasend- munaasend, mille juures küünarliigestest kõverdatud käed on viidud alla-ette-
4) Matkavariant – põlved kõverdunud; keharaskus täistaldadel; küünarvarred toetuvad täielikult reitele; suusakepid taha-üles suunatud (lk15) 5) Võistlusvariant A – jalad nagu eelmises; põlvedele toetuvad ainult küünarnukid; suusakepid maaga paralleelselt; käed suu ees. Selja puhkamiseks. 6) Võistlusvariant B – jalad sirged; käed samas asendis kui A variandis, kuid reite kohal; suusakepid maaga paralleelselt; käed suu ees. Jalgade puhkamiseks. Kiirlaskumisasendid: 7) Munaasend – sügav kükk (sääred-reied 90o); küünarnukid üle põlvede ja käed näost ees pool; põlved rohkem kõverdunult; nägu vaatab küünarvarte vahelt maha; suusakepid maaga paralleelselt (lk20) 8) Konnaasend – nagu munaasend, aga käed viidud kõrvale 9) Madalasend – sügav kükk (pm sääred vastu reisi); käed sirgelt ette viidud; suusakepid maaga paralleelselt Pidurdusviisid: 1) Sahkpidurdus – jalad harkselt (A-asendis); suusaninad üksteise poole, aga mitte risti;
jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. 3.Laskumine puhkeasendis - matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha; võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. 4.Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid - munaasend (poolmadal): jalad kõrvuti või siis üks veidi eespool, sääred suusarajaga risti, kere toetub reitele, õlavarred surutud vastu sääri, põlved on kaenlaaugus ning kepiteravikud suunatud taha. Raskus täistallal või kandadel; madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. 5.Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool.
annaabi.ee 
