Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"multsina" - 5 õppematerjali

Maasikas
18
ppt

Maasikas

Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega (pärast õitsemist) Saepurumults Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte

Loodus → Loodus õpetus
46 allalaadimist
EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD
21
docx

EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD

metals) Võib segada ja turustada Tekib ehitamisel. raudmetallidega. Vähesed piirangud. Jäägid tekivad uute hoonete Terved lauad on saadaval ehitamisel. koduvkasutamiseks. Mõned piirangud. Puit Terved lauad tekivad renoveerimisel ja Jääke kasutatakse multsina või Ei tohi sisaldada naelu lammutamisel. katla küttena. ja kruve. 2. JÄÄTMETE TEKE 2.1. Euroopa Liidu riigid Eurostati andmetel tekkis Euroopa Liidu riikides 854,5 miljonit tonni ehitusjäätmeid. Jäätmete hulk kokku, mis tekkis EL- i riikides oli 2349 miljonit tonni, mis tähendab, et ehitusjäätmete hulk moodustas 36,4% tekkinud jäätmetest. Tabel 2. on toodud enamik

Materjaliteadus → Materjalide ringlus
29 allalaadimist
Jäätmete komposteerimine
40
docx

Jäätmete komposteerimine

 -rohevetikate biomass,  tehnoloogiline vesi BHT < 10. Orgaanilise maaviljeluse meetoditega, haljasväetis (valge mesikas) ja komposti kasutamisega, on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%. Teravilja põhu kompostimine toimub pinnakihiliselt 2...3 korda kõrrekoorijaga segamine. Põhule laotatakse käärinud sõnnikut, virtsa arvestusega 10-15 kg N ühe tonni põhu kohta. Puu- ja marjaaias kasvav rohi, ka puulehed, kasutatakse orgaanilise väetisena (multsina). Aiast, põllult, köögist tulevad orgaanilised kõrvalproduktid on võimalik kompostida. Komposti tegemise mahuteid koduaias suurusega 2x1 m on optimaalselt kolm (3) ja tehtud laudadest: 1)ühte täidetakse, 2)teises toimub komposti valmimine, 3)kolmandas on kasutatav kompost. Hilissügisel kattta segatav ja valmiv komposti puulehtedega jm. Tulemusi. 7

Loodus → Jäätmekäitlus
15 allalaadimist
Aiandus
11
doc

Aiandus

Kilemultsil valmib saak varem ja see võimaldab saada kõrgemat hinda. Samas ei ole võimalik kilemultsiga istandust harida ja see tingib alates 3. saagiaastast viljade suuruse vähenemise. Samuti on kilemultsi kasutamisel raske tõrjuda kedriklesta. Seetõttu on viimasel ajal hakatud uurimuste alusel pooldama põhumultsi, mis põletatakse koos maasika niidetud lehtedega kohe pärast saagi koristust. Põletamisel mulda sattuv tuhk toimib siis väetisena. Niidetud rohtu kasutatakse multsina maasikakasvatuses ja ka mujal integreeritud- ja ökoloogilises marjakasvatuses. Peenarde vahel kasvavat rohtu tuleb niita tihti, sest kui niidetud rohu kiht saab liiga paks, hakkavad sinna kogunema teod. Niidetud rohi laguneb ja varustab mulda toitainetega. Turbamultsi kasutatakse haljasaladel ja vaarikakasvatuses. Lehtpuusaepuru kasutatakse samuti kõige enam vaarikakasvatuses. Multside kasutamisega kaasnevad ohud :

Põllumajandus → Aianduse tehnoloogiad
120 allalaadimist
Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

marineeritakse. Selleks, et saaki saaks pikemat aega, külvatakse patissoni nädalaste vahedega 2-3 korda. Külviskeem 60x60 cm; sügavus 5-7 cm kergel mullal ja 3-4 cm raskel. Igasse auku pannakse 5-6 cm vahedega 2-3 seemet ja kaetakse pealt mullaga. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes vaid 1 taime kasvama. Istutustihedus 3,5 taime/m2. Liigsed taimed istutada teise kohta. Mullapinnale puistatakse turvast, et säilitada niiskust. Et tõusmed ilmuksid ühtlaselt, kasutatakse multsina ka kilet (seda ei tohi kasutada liiga niiske mulla puhul, siis tõusmed hävivad). toiduks, marineerimiseks seemned külvata 2-3 cm sügavusele varakevadel, kasvuruumiks 30-40 cm. Juuri kogutakse teise juuri kasutatakse aasta hilissügisel enne maa külmumist või maitseainena, juurviljana jäetakse talveks maha ja kasutatakse kevadel toitudes, ravimtaimena spinat külvatakse tasasele maale või peenrale

Põllumajandus → Aiandus
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun