Kokkuvõte Meie soovitus on see, et motivatsiooniteooriaid loetaks kehtivaks ainult selles kultuurikeskkonnas, milles need on tekkinud. (igal kultuuril oma motivatsiooniteooria). Need küll kattuvad mingites valdkondades, aga võivad olla ka täiesti erinevad. Selleks, et motivatsiooniteooriat rakendada teises kultuuris, selleks peab teooria kehtivust ennem uues kultuuris tõestama (ennem, kui sellele tugineda saab). Kui teooria sobivust ei testita, ei saa seda ka üle kanda ja rakendada. Multirahvuslikud organisatsioonid peavad kultuuri erinevustele eriti tähelepanu pöörama ja teostama ennem põhjaliku analüüsi, kui mingeid motivatsiooniteooriaid hakkavad rakendama või välja töötama.
Otsesed kanalid on see-eest loodud survegruppide poolt, kelledest paljud saadavad oma esindaja regulaarselt brüsselisse kohapeal infot koguma ja jagama. Paljud esinduskanalid koosnevad ka huvigruppide liikmetest. Massimeedia peaaegu et puudub EL-i sisendite seast. Survegrupid võivad küll olla väga kasulikud, kuid need pole piisavad EL-i sisenddemokraatiale. Mõnedel survegruppidel on tugevam positsioon kui teistel, näiteks riikide ministeeriumid ja multirahvuslikud rühmad. Proffesionaalsete survegruppide jaoks on süsteem eriti avatud ja läbilaskev, sest enne lobitööd on neil tehtud korrlaik ettevalmistus. Survegruppidel säilib ka vähemalt kaks negatiivset mju EL-i sisenddemokraatiale. Esimene tuleb survegruppide, kui individuaalse organisatsiooni omadusest. Paljud survegrupid tahavad muuta süsteemi kinnisemaks oma konkurentidele, et neil oleks raskem saada võimu juurde. See on paradoks, kus avatus jõuab lukustumiseni
riigisisesel tasemel. Otsesed kanalid on see-eest loodud survegruppide poolt, kelledest paljud saadavad oma esindaja regulaarselt brüsselisse kohapeal infot koguma ja jagama. Paljud esinduskanalid koosnevad ka huvigruppide liikmetest. Massimeedia peaaegu et puudub EL-i sisendite seast. Survegrupid võivad küll olla väga kasulikud, kuid need pole piisavad EL-i sisenddemokraatiale. Mõnedel survegruppidel on tugevam positsioon kui teistel, näiteks riikide ministeeriumid ja multirahvuslikud rühmad. Proffesionaalsete survegruppide jaoks on süsteem eriti avatud ja läbilaskev, sest enne lobitööd on neil tehtud korrlaik ettevalmistus. Survegruppidel säilib ka vähemalt kaks negatiivset mõju EL-i sisend-demokraatiale. Esimene tuleb survegruppide, kui individuaalse organisatsiooni omadusest. Paljud survegrupid tahavad muuta süsteemi kinnisemaks oma konkurentidele, et neil oleks raskem saada võimu juurde. See on paradoks, kus avatus jõuab lukustumiseni
annaabi.ee 
