mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed närvirakud Tähtrakk väikeaju koores Motoorne Püramidaal- Purkinje e. neuron rakk suuraju pirnrakk
Närvikude → Ektoderm 56."Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem." TÕENE 57.Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja meeleelundites? Eksteroretseptorid 58."Silelihase kontraktsiooni kutsuvad esile kas autonoomsest närvisüsteemist pärit närvikiudude kaudu saabuvad impulsid (silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ning karvapüstitajalihas) või siis tekivad lihaskontraktsiooni põhjustavad
kihnuvalendik (lumen capsulae) ja sisemine leste (pars interna). Neerukehakese keskel asub verekapillaaridest moodustunud päsmake e. glomeerul (glomerulus corpusculi renis). Soonpooluseks nimetatakse seda kohta, kus on veresoonte seos päsmakesega (toomasoon ja viimasoon). Soonpooluse vastasküljelt algab tuubulite proksimaalne osa, seda kohta nimetatakse tubulaar- e. kusepooluseks. 17. Närvirakkude jaotus jätkete arvu järgi ja näide kus asub Jätkete arvult jagatakse neuronid: 1. multipolaarseteks (1 akson ja palju dendriite) 2. bipolaarseteks (1 akson ja 1 dendriit) 3. pseudounipolaarseteks (akson ja dendriit algavad ühtse tüvena, mis lahknevad kaheks mõnevõrra rakukehast eemal) 4. unipolaarseteks (ainult üks aksonina talitlev jätke) 18. Neeru filtratsioonibarjäär: paiknemine, struktuurid, rakud Filtratsioonibarjäär on barjäär tsirkuleeriva vere ja kihnuvalendiku vahel. Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne
annaabi.ee 
